Kumb oli enne — galaktika või must auk?

Viimaste aastate jooksul on astronoomid kindlaks teinud, et enamik kui mitte kõik galaktikad sisaldavad oma tuumas musta auku. Võiks eeldada, et must auk moodustub pärast galaktika teket ning kasvab ajapikku suuremaks, kuid teadlased arvavad, et protsess võib olla täpselt vastupidine.

Mitmete mustade aukude kaudne uurimine (otseselt vaadelda neid ei saa, sest mustad augud ei kiirga elektromagnetlaineid) on andnud teadlastele põhjust väita, et nende suuruse ja neid ümbritseva galaktika masside vahel valitseb kindel seos, vahendab

Novaator

Reutersi uudist.

Keskmiselt moodustab musta augu mass umbes ühe tuhandiku teda ümbritseva galaktika massist. “Seega võiks eeldada, et musta augu ja galaktika kasvamise vahel valitseb kindel seos,” ütles Dominik Riechers California tehnoloogiainstituudist. “Oluline küsimus on, kumb tekkis enne või kasvasid nad kogu aeg käsikäes?”

Raadioteleskoobi Very Large Array abil on vaadeldud nii suhteliselt lähedasi kui ka väga kaugeid musti auke, mille ümbrusest pärit kiirgusel on kulunud Maani jõudmiseks peaaegu sama palju aega, kui kogu Universum on eksisteerinud.

“Meile tundub, et galaktikate ja nende tuumas olevate mustade aukude masside suhe ei olnud Universumi algusaegadel selline nagu praegu,” ütles Fabian Walter Max Plancki raadioastronoomia instituudist.

“Varase Universumi mustad augud olid praegustest suhteliselt massiivsemad. Järeldame sellest, et mustad augud hakkasid kasvama varem kui galaktikad.”

Musta augu täpne roll galaktikate moodustumisel on teadlaste jaoks siiani siiski tume maa. “Selleks, et mõista praegusi galaktikaid, peame minema ajas väga kaugele minevikku, et näha, kuidas nad moodustusid,” ütleb Chris Carilli USA riiklikust raadioastronoomia observatooriumist.

“Järgmistel aastatel avanevad selleks ka seoses mitmete uute teleskoopide valmimisega head võimalused,” märgib Carilli.