Kuu esimest temperatuurikaarti koostav NASA uus kuuvaatlussond Lunar Reconnaissance Orbiter avastas, et Kuu lõunapooluse lähedal on külmem kui kaugel Plutol. Rekordilised miinuskraadid valitsevad igavesti varjutatud kraatrite sisemuses, kuhu päikesevalgus iial ei küündi, vahendab uudisteagentuur AP.

"See on, nagu oleks ainsaks soojusallikaks õrnuke valguskuma," selgitab Los Angeleses tegutseva California ülikooli teadlane ja NASA töörühma liige David Paige. "Siinsamas, meie tagahoovis, asuvad kahtlemata kõige jahedamad objektid, mille temperatuuri me iial mõõtnud oleme."

Kraatrites registreeritud temperatuur ulatub 238 kraadini alla külmumispunkti, mis on vaid 35 kraadi kõrgem absoluutsest nullist ehk kõige madalamast võimalikust temperatuurist üldse.

Pluto on vähemalt ühe kraadi võrra soojem, ehkki asub umbes 40 korda Päiksest kaugemal.

Kuu kõige külmemad kohad registreeriti enamasti kraatrites, mis asusid suuremate kraatrite sees ja seega Päikesest kaugemal, ütleb Paige. Kolm kraatrit, kus külma mõõdeti, olid Faustini, Shoemakeri ja Hwarthi kraatrid. Ning mõned kõige külmematest paikadest on nii kaugel ja läbi uurimata, et neil pole veel isegi nimesid, märgib Paige.

Peagi tingib aastaaegade vaheldumine Kuu lõunapooluse kerge soojenemise, samas kui põhjapoolus muutub jahedamaks. Taoline ülikülm keskkond on oluline, sest võib püüda lenduvaid kemikaale nagu vesi ja metaan, ütleb NASA sondiprojekti teadur Richard Vondrak. Kraatritesse kogunenud lenduvained võiksid tulevikus võimaldada astronautidele ressursse, mida kaevandada, ja aitaksid teadlastel paremini mõista varajase Päikesesüsteemi päritolu, kinnitas ta.

Juba oma teadusliku lennu teiseks nädalaks on kuusond leidnud palju jälgi vesinikust, mis võib olla märgiks Kuu pinna alla jäänud jääst, ütleb Vondrak.

Ehkki aastakümnete eest saatis NASA astronaute Kuule ja uuris seda taevakeha põhjalikult, on praegune lend esimene lähivaade Maa kaaslasele viimase kümnendi jooksul ja keskendub ahvatlevale lõunapoolusele, kus šansid peidetud jääd leida on suurimad.

"See on läbi uurimata ala," ütleb Paige. "Mitte keegi pole neid piirkondi varem sellise eraldusteravusega vaadelnud." Ning mida lähemalt NASA seadmed kraatreid uurivad, seda nüanssideküllasemaks muutub pilt. "Kuu ei ole lihtsalt üks lohuline piljardipall. Selles leidub huvitavaid pragusid ja lõhesid."