Külmetushaiguseid võidakse tulevikus ravida plasmaga
Teadlased avastasid, et ainevoog, mida nimetatakse külmaks plasmaks, võib "välja lülitada" viiruseid, mis sarnanevad külmetushaiguste — köha ja nohu — põhjustavate viirustega, vahendab The Daily Telegraph.
Vaid paar minutit kokkupuudet plasmaga — ioniseeritud gaasi vooga — hävitas viiruste paljunemisvõime, mis sisuliselt tähendab, et need ei saanud enam ei levida ega haigusnähte põhjustada.
Avastus annab lootust, et külma plasma tehnoloogiat võiks rakendada haiglas käte steriliseerimiseks või isegi külmetushaiguste ning muude hingamistee-viirustõbede, näiteks gripi, uudsel moel ravimiseks.
Projektiga seotud uurijad usuvad, et külma plasma abil võiks olla võimalik ennetada ka selliste viirusnakkuste nagu HIV vereülekande-kaudset levikut.
Saksamaal tegutseva Max Plancki nimelise maavälise füüsika instituudi doktor Julia Zimmermann leidis, et 240 sekundi vältel külma plasmaga kokku puutudes muutusid peaaegu kõik viirused passiivseks — vaid ühel viirusel miljonist säilis paljunemisvõime.
Dr Zimmermann ütles: "Külmad plasmad on potentsiaalselt väga tõhusad meetmed viirusnakkuste leviku kontrollimiseks. Loodetavasti kujuneb külmadest plasmadest tõhus vahend hügieeni tagamiseks haiglates."
Juba tegelevadki samad uurijad tehnika arendamisega hingamisteede nakkushaiguste raviks ning on saanud heakskiidu loomkatsetele.
Nad usuvad, et tulevikus võidakse plasmat hakata viirusnakkuste ravimise eesmärgil hingama otse kopsudesse. Külmetushaiguste laadseid nakkuseid on keeruline ravida ning reeglina ei jää haigestunuil muud üle kui loota, et organismi immuunsüsteem saab tõve tõrjumisega omal käel hakkama.
Varasemad uurimused on näidanud, et külmade plasmadega saab tõhusalt tappa baktereid ning steriliseerida vett kuni seitsmeks päevaks.
Ühendkuningriigi füüsikainstituudi väljaandes Journal of Physics D: Applied Physics avaldatud uurimus annab mõista, et plasmad lõhuvad valke ja DNAd, millest viirused koosnevad.
Plasma on tahke, vedela ja gaasilise kõrval aine neljas olek, mis tekib, kui gaasi või vedeliku osakesed muutuvad elektriliselt laetuks.
Reeglina on plasmaoleku säilitamiseks vaja äärmiselt kõrgeid temperatuure, ent viimasel ajal on teadlased õppinud tekitama külmi plasmasid temperatuuriga umbes 40 kraadi — piisavalt jahedaid inimkäega puudutamiseks.
Viimatises uurimuses mõjutasid teadlased külma plasma jugadega koeproove, mis olid nakatatud adenoviirustega — ülemiste hingamisteede nakkuste tekitajate ühte rühma kuuluvate esindajatega.
Uurijad leidsid, et plasmatöötlus muutis peaaegu kõik viirused passiivseks.
(Foto: Luc Viatour, Wikipedia vabakasutus)
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!