Külma-allergia on tõsine asi: mees oleks kuuma duši alt väljudes peaaegu surnud

 (6)
Eesti asjatundja kommentaariga!
Külma-allergia on tõsine asi: mees oleks kuuma duši alt väljudes peaaegu surnud
(Foto: Pixabay / PublicDomainPictures)

Külmatekkeline nõgestõbi võib tappa: kuuma duši alt väljunud meest tabas anafülaktiline šokk.

Teadusajakirjas Journal of Emergency Medicine ilmus juhtumikirjeldus haruldase külmatalumatusega mehest, kes pärast duši all käimist oleks peaaegu surnud.

Mehel tekkis pärast duši alt väljumist äge allergiline reaktsioon külmale õhule. Allergiahoog oli nii tõsine, et mehele tuli kutsuda kiirabi ja ta pidi jääma haiglasse intensiivravile.

34-aastane mees varises pärast kuuma duši all käimist kokku, kuna tal tekkis potentsiaalselt eluohtlik allergiline reaktsioon, mida nimetatakse anafülaktiliseks šokiks.

Mehe pereliikmed leidsid ta põrandal lebamas ja kutsusid kiirabi. Kohale saabunud kiirabitöötajad manustasid talle hapnikku ja epinefriini (mida kasutatakse laialdaselt anafülaktilise šoki tekkelise vererõhulanguse ja katkendliku hingamise raviks) ning toimetasid ta seejärel haiglasse erakorralise meditsiini osakonda.

Haiglasse jõudmise hetkel higistas patsient jätkuvalt tugevalt, tal oli raske hingata ja kogu ta keha kattis lööve. Mees jäeti erakorralise meditsiini osakonda ravile, et vajadusel ennetada edasisi anafülaktilisi šokke.

Mehe pereliikmed rääkisid kiirabitöötajatele, et tal esines külma-allergia, mis avaldus esmakordselt alles siis, kui ta kolis valdavalt maheda kliimaga Mikroneesiast USA-sse Colorado osariiki. Seni polnud tal aga esinenud tõsisemaid sümptomeid kui lööve.

Seotud lood:

Arstid tegid lihtsa allergiatesti — hõõrusid vastu patsiendi nahka jääkuubikut ja jälgisid punaste kuplade tekkimist —, mis kinnitas diagnoosi: külmatekkeline urtikaaria (nõgestõbi) ja anafülaksia.

Tõelist külma-allergiat peetakse haruldaseks tervisehäireks; selle esinemissagedus näiteks Kesk-Euroopas jääb hinnangute kohaselt kusagile 0,05% kanti.

Sümptomid varieeruvad väga leebest reaktsioonist nahal ägeda anafülaktilise šokini, mis reeglina avaldub siis, kui külma-allergik puutub korraga kokku järsu temperatuurilangusega, nt külmas vees ujudes. Enamasti ilmnevad külma-allergia esimesed hood varajases täiskasvanueas.

Mõne aasta eest avastasid uurijad haruldase päriliku mutatsiooni, mis soodustab külma-allergia kujunemist. Suurem osa juhtumitest jääb aga selgituseta ja arvatakse, et need on tekkinud hilisemas eluetapis. Tegurite hulgas, mis haigust esmalt esile võivad tuua, on viirusnakkused ja muud tervisehäired.

Sarnaselt muude allergiatega põhjustab külmatekkelist urtikaariat eelkõige organismis immuunvastusena põletikulisi reaktsioone esile kutsuva histamiini enneaegne nõristamine, mis tähendab, et haiguse sümptomeid saab enamasti kontrolli all hoida antihistamiinide manustamise ja liiga madalate temperatuuride vältimisega.

Juhtumikirjelduses kirjeldatud patsiendile anti haiglas antihistamiine ja steroide, mis aitasid tal taastuda. Enne haiglast välja kirjutamist anti talle kaasa epinefriiniga eeltäidetud süstal puhuks, kui tal peaks tulevikus tekkima anafülaktiline šokk.

Haigusjuhu kirjeldused on üks osa teavitustööst ja sellest võib kasu olla nii mõnegi raske reaktsiooni ärahoidmisel.

Eesti asjatundja kommentaar

Lastearst-allergoloog ja meditsiiniteaduste doktor Kaja Julge selgitab, et külmast põhjustatud nõgeslööve on üks füüsikalise urtikaaria vormidest. Seda ei esine õnneks sageli ja anafülaktilist reaktsiooni tekib veelgi harvem.

"Külmaurtikaariat ei ole raske diagnoosida, kuid keerulisem on reaktsioonide tekke vältimine. Konkreetne info on hästi leitav Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehel patsiendiinfo rubriigis," lisab dr Julge.