Fusarium oxsporum on üpris tavaline pinnases leiduv seen. Kuigi on teada, et sellised seened aitavad metallidel liikuda, eelistavad seened tavaliselt keemiliselt aktiivseid metalle. Fusarium oxsporum on mingil põhjusel otsustanud aga hoopis keemiliselt mitteaktiivse kulla kasuks.

"Seen on võimeline pisikesi kullaosakesi oksüdeerima ning seda pisikeste jugadena uuesti välja laskma. Selline tsükliline protsess võib mängida suurt rolli selles, kuidas kuld ja teised elemendid Maa pinnas liiguvad," selgitas uurimuse autor Tsing Bohu. Ta selgitas, et kuigi on laialtlevinud teadmine, et seened aitavad lagundada orgaanilist ainet, toimuvad sarnased protsessid ka metallide, näiteks alumiiniumi, raua, mangaani ja kaltsiumi puhul.

Samas ühendab kõiki selliseid metalle üks oluline tunnus - need on keemiliselt aktiivsed ning aitavad seega seente elutegevusele kaasa. Kuld aga seda ei ole, kuid vaatamata sellele leidsid teadlased, et rohkem kulda töötlevad seened said mingisuguse bioloogilise eelise - need kasvasid suuremaks ja arenesid kiiremini.

Teadlased loodavad, et nende avastus aitab meid mitmel moel - esiteks oleks võimalik seeni kasutada, et elektroonilistest jäätmetest või isegi reoveest kulda eraldada, kuid teisalt võimaldab seente uurimine ning nende tegevuse jälgimine avastada kullamaardlaid.

"Kaevandustööstuses kasutatakse juba praegu puulehtedest ja termiidipesadest kullajääkide otsimist, kuna see võib näidata, et nende lähedases maapinnas leiduvad suuremad kullamaardlad," selgitas Ravi Anand, üks teadustööga tegelenud teadlastest. Tema sõnul oleks võimalik fusarium oxsporumi jälgi otsides leida maardlaid nii, et isegi proovipuurimisi poleks vaja teha, säästes nii aega kui ka keskkonda.