1972. aastal Apollo-programmi raames Kuult toodud kivimeist eraldatud tsirkoonitera on teadlastele kullaväärtusega, sest tsirkoon sisaldab uraani, mis laguneb täpselt teadaoleva poolestusaja järgi plii isotoobiks. See annab võimaluse hinnata tsirkooni ning ühtlasi magma vanust, millest tsirkoon kristalliseerus, vahendab
ABC Science’i uudist.

Kuu tekkis umbes 4,5 miljardi aasta eest Maa ja umbes Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrke tulemusel. Kokkupõrke energia oli niivõrd võimas, et sulatas üles Maa ning lasi tal gravitatsiooniliselt diferentseeruda — rasked metallilised elemendid tuuma ning selle kohale tekkisid kergematest elementidest koosnevad vahevöö ja maakoor. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Maa orbiidile suurus koguses materjali, mis kogunes pikkamööda kokku ning moodustas Maa kaaslase Kuu.

„Ka kuul moodustus vedel magmaookean, mille paksus võis ulatudes 500 kuni 800 kilomeetrini. Selle tardumine ning Kuu edasine pommitamine väiksemate taevakehade poolt moodustaski sellise Kuu, mida me praegu tunneme,“ ütleb artikli autor Alexander Nemchin Curtini tehnoloogiaülikoolist. Uuringus osalesid Saksamaa, USA ja Austraalia teadlased. Tulemused avaldati ajakirjas Nature Geoscience.

Selline Kuu tekke hüpotees omab teadlaste seas praegu kõige suuremat toetust. Üksmeelt pole aga suudetud leida küsimuses, millal täpselt Kuu magmaookean tardus. Arvamused lahknevad üksteisest vähemalt 250 miljoni aastaga.

Analüüsitud tsirkoonikristall on selle sündmuse senisest täpsema toimumisaja määramisel väga oluline. Teadlased leidsid, et tsirkoon moodustus umbes 4,42 miljardi aasta eest, mis tähendab, et Kuu pind oli pea täielikult tahkunud esimese saja miljoni aasta jooksul. Tsirkoon on üks viimaseid magmast tarduvaid mineraale. Loomulikult on võimalik kristalliseerumisaega veelgi ajas tagasi lükata, kui leitaks veel vanem tsirkoonitera.

Nemchin rõhutab, et nende uurimus omab tähtsust ka Maa ajaloo mõistmisel, sest Kuul ja Maal on ühine tekkelugu. „Kui saame aru, mis siis täpselt juhtus, oleme paremini ettevalmistatud ka Maa praeguse olukorra mõistmiseks,“ lisab ta.