Kuidas tekkis elu Maal? Teadlane kummutab senise arusaama
Saksamaal tegutseva Osnabrücki ülikooli biofüüsik Armen Mulkidjanian väidab, et ookeanipõhja-hüpoteesi juures on üks fundamentaalne probleem: soolsus. Kõigi elusrakkude tsütoplasma sisaldab palju rohkem kaaliumit kui naatriumit, vahendab New Scientist.
Mulkidjanian arvab, et taoline keemiline koosseis kajastab sellise vee keemilist koostist, milles elu kõigepealt tekkis. Soolases merevees on naatriumit ohtralt, kaaliumit aga väga vähe.
„Ürgmeres oli rakkude tekkimiseks täiesti vale naatriumi-kaaliumi tasakaal,” osutab Mulkidjanian. Pärast põhjalikke väliuuringuid väidab ta, et on leidnud ainsa paiga Maal, kus too tasakaal on paigas: Siberi idaservas Kamtšatka kuumaveeallikates.
Mulkidjanian avastas, et kuuma veeauru kondenseerumisel tekkinud lompides Mutnovski kuumaveeallikate juures leidub ohtralt kaaliumit, nagu rakkude tsütoplasmaski. Mulkidjanian väidab, et samasugustes lompides elu tekkiski.
Uurimuse tulemusi kirjeldav artikkel ilmus hiljuti ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
Ehkki ülemäärane kokkupuude ultraviolettkiirgusega võis algelist elu kahjustada, pakub Mulkidjaniani hüpotees lahenduse veel ühele mõistatusele. Suurem osa evolutsioonibiolooge on nimelt ühel meelel, et toonases etapis ei saanud elu endast kujutada midagi palju keerulisemat kui hõljuvaid DNA- ja RNA-ribasid.
Makromolekulide DNA ja RNA koostismolekulid nukleotiidid jäävad UV-valguses üllatavalt stabiilseteks, mis annab mõista, et nende areng toimus keskkonnas, kus UV-kiirgus sõelus välja vaid kõige fotostabiilsemad molekulid. „Süvamere-allikate lõõridesse ultraviolettkiirgus ei ulatu,” rõhutab Mulkidjanian.
Ka abiogeneesi valdkonna tunnustatud spetsialist ja Nobeli preemia laureaat Jack Szostak Harvardi ülikoolist leiab, et ookeanid ei ole elu tekkeks soodus keskkond. "Mageveetiigid paistavad soodsamatena,” nendib ta. „Mageveelompides on väiksem soolasisaldus, mis teeb võimalikuks rasvhappeliste membraanide moodustumise.”
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!