Kuidas tekib rotikuningas – rotte sabapidi ühendav pundar?

 (35)
Kuidas tekib rotikuningas – rotte sabapidi ühendav pundar?
Foto: Wikipedia, vabakasutuseks

Zooloog Andrei Miljutin sattus suurde vaimustusse, kui kuulis 2005. aastal Võrumaal Läti piiri lähedal Saru külas leitud sabapidi kokkupõimunud rotipuntrast, mida kutsutakse rotikuningaks.

Rotid on Miljutini lemmikloomad ja ta on neid närilisi kaua uurinud. Teda on ammu paelunud ka haruldane rotikuningas, mida polnud Eestis seni näha õnnestunud. Mälestusi oli räägitud vaid kahest, kirjutab Novaator.

Seda haruldast loodusnähtust on Andrei Miljutini sõnul 400 aasta jooksul kogu maailmas registreeritud vaid 58 juhtumit. "Kuus kuningat asub praegu maailma eri muuseumides."

Nüüd oli võimalik selline pundar ka Tartu ülikooli muuseumile saada ja lähemalt uurida. 13 täiskasvanud kodurotist koosnevas puntras oli osa loomi vigastatud ja poolikud, ilmselt sõid neid pärast surma teised rotid ja ka tuhkur. Rotid prepareeriti, asetati fikseerivasse lahusesse ja pandi näitusesaali.

Sellele, miks rotid kummaliselt sabapidi kokku põimuvad, pole teadlased siiani ühest vastust leidnud.

Miljutinile tundub kõige tõenäolisem hüpotees, et sõlm tekib sabade kokkukülmumisel või -kleepumisel. Rotid magavad koos ja kui sabaotsad kokku kleepuvad või külmuvad ja nad püüavad ärgates vabaneda, võivadki sabad liigutamise tagajärjel sõlme minna.

Seda oletust on Miljutini sõnul ka katsed kinnitatud. "Bioloogina arvan, et rotikuningas pole midagi muud kui karm evolutsiooniline tasu, mida maksab kodurott pika ja paindliku saba eest."

Seotud lood:

Pildil Saksamaal Mauritianumi teadusmuuseumis säilitatav rotikuningas.

Loe rohkem põnevaid teadusuudiseid Novaatorist.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!