Kuidas teha arvutusi delikaatsete andmete põhjal
Kuid see ei pruugi jääda kauaks nii. Tartu ülikooli arvutiteaduse doktorant ja aktsiaseltsi Cybernetica teadur Dan Bogdanov veab projekti Sharemind, mis võimaldab teha arvutusi nii, konfidentsiaalsed andmed seejuures ei leki, vahendab Novaator.
Sharemind võimaldaks näiteks poekettide müügiandmete põhjal leida vastuseid neile küsimustele, ilma, et Selver näeks RIMI või Maxima Säästumarketi müügiandmeid.
“Kauplusest saadetud andmed jagatakse kolmeks, algoritm krüpteerib need andmed ning iga osa saadetakse ühele andmebaasile,” kirjeldab Bogdanov. “Seejärel tehakse nende andmete põhjal arvutisi, kuid nii, et keegi algandmete algväärtusi ei näe, ning lõpuks kogub andmete töötleja kokku andmebaaside poolt avalikustatud tulemused ning leiab nende põhjal õige lõpptulemuse. Kui aga vaadata neist andmetest seda üht kolmandikku, siis näeb see välja nagu suvaline valge müra.”
Sisuliselt oskab Sharemind arvutada pimesi, aga saada siiski korrektseid tulemusi.
Eelduseks on vaid see, et andmed pärinevad vähemalt kolmest eri allikast ning andmete omanikud ei vaheta omavahel infot, sellisel juhul on kõigi andmeomanike jaoks tagatud turvalisus, et konfidentsiaalne info ei lähe majast välja.
Bogdanov kasutab mõistet: andmete omanik peab olema uudishimulik, kuid aus. “Oletame, et üks neist arvutusi tegevatest andmebaasidest satub siiski ründe alla ja andmed varastatakse. Vargal pole nende andmetega aga midagi peale hakata, sest see üks andmeosak ei sisalda sisuliselt midagi sellist, millest on võimalik mingit infot saada,” ütleb Bogdanov.
Tema sõnul vajaks sedasorti arvutuste tegemise süsteemi näiteks haiglad ja geenivaramud, kus on tegu samas vormis andmetega, mida aga seadusandlus teiste pooltega jagada ei luba. Ometi saaks need asutused omavahel koostööd tehes leida näiteks vastuseid küsimustele: kui palju sekspartnereid on keskmisel HIV-positiivsel või kui paljud 55-aastased mehed suitsetavad.
“Kindlasti huvitab Eesti IT-firmasid, millised on firmade töötajate keskmised palgad ametite järgi. Ei Skype ega Webmedia ei hakka seda teistele avaldama, aga kui kõik oma andmete põhjal lubaks arvutusi teha, siis oleks võimalik mingeid objektiivseid numbreid välja tuua,” ütleb Bogdanov.
Sharemind on Tartu ülikooli, tarkvara tehnoloogia arenduskeskuse STACC ja aktsiaseltsi Cybernetica ühistöö. Lisaks sellistele andmebaaside ülestele arvutustele võimaldab Sharemind üles ehitada ka internetipõhiseid ankeete, mille andmed juba täitmise käigus jagatakse kolme eri ossa, mis võimaldab kaitsta küsitletava privaatsust.
Sharemindi taolist arvutussüsteemi on Taanis kasutatud suhkrupeeditootjatega hinnakokkulepete sõlmimisel, kus ükski suhkrupeeditootja ei näinud teiste kasvatajate poolt soovitud hindu, kuid lõpuks pani arvuti nõudluse ja pakkumise omavahel klappima.
“Meil oli algul lihtsalt paar rida ideed, millest tänaseks on saanud paarkümmend tuhat rida programmikoodi,” ütleb Bogdanov. “Siia on pandud üle kümne aasta inimtööd.”
Sellisel arvutussüsteemil võiks olla palju huvilisi, kes seda kasutada sooviks? “Esialgu on see siiski teadusprojekt, aga kuivõrd tehnoloogia on valmis saamas, siis oleme aktiivselt otsimas võimalusi selle rakendamiseks,” märgib Bodganov.
