Teadlased kirjutavad ajakirjas Cell Biology, et kui šimpans näeb tuttavat šimpansit, aktiveeruvad tal just needsamad ajupiirkonnad mis inimeselgi tuttavat ära tundes.

USAs Emory ülikoolis töötav Lisa Parr ütles, et inimese ja šimpansi võrdlusuuringud annavad võimaluse paremini mõista, millised tunnetusmehhanismid on inimesele loomariigis ainuomased ja millised teistega sarnased. Varem on käitumisuuringutest selgunud, et šimpansid tunnevad liigikaaslasi näo järgi ära sama hästi kui inimesed oma kaaslasi.

Parr rõhutab, et uuring oli tema teada esimene omataoline, mis tehtud šimpansitega, samas kui inimeste näotundmist on positronemissioontomograafia meetodil uuritud juba kümneid aastaid.