Teadlased leidsid, et inimesed reageerisid haiglaroboti tegevusele enamasti positiivselt, kuid see, kuidas nad tajusid roboti tegevuse eesmärki, võis märkimisväärselt reaktsiooni muuta, vahendab Novaator.

Katsete käigus jälgisid teadlased, kuidas robotõde Cody puhastas inimeste käsivart. Kuigi puudutused olid alati samasugused, suhtusid inimesed roboti tegevusse erinevalt, vastavalt sellele, mida nad pidasid roboti tegevuse eesmärgiks.

Kui inimesed olid kindlad, et roboti puudutused on nende jaoks otseselt vajalikud, polnud neil midagi protseduuri vastu. Niipea, kui katsealustele tundus, et robot üritab neid lohutada, muutus tegevus ebameeldivaks.

Tulemused on väga sarnased haiglapersonali ja patsientidega läbi viidud katsetele. “Samalaadseid uuringuid on tehtud ka haiglaõdedega,” selgitas uurimisrühma juht Charlie Kemp. “Üldiselt taluvad inimesed haiglatöötajate puudutusi hästi, seni kui usuvad, et see on nende paranemiseks vajalik. Kohe, kui tekib mulje, et puudutused peaks trööstima, muutuvad need ebamugavaks.”

Kempi kaastöölised testisid inimeste käitumist ka siis, kui robot oma eesmärgi kohta suulist infot andis. “Inimestele meeldis pigem see, kui neid ette ei hoiatatud ,” ütles uuringu läbiviimises osalenud doktorant Tiffany Chen. “Ilmselt nad lihtsalt ehmusid, kui robot nendega rääkima hakkas.”

Teadlased usuvad, et robotitega tehtav uurimistöö peaks rohkem keskenduma sellele, kuidas roboti lähedus inimesele vastuvõetavamaks teha. Paljud haiglates ette tulevad tööülesanded – näiteks haavade sidumine ja puhastamine, nõuavad kehalist kontakti. Samas saaks robotid nende töödega hästi hakkama.

“Selleks, et roboteid meditsiinis edukalt kasutada, peame rohkem inimese emotsioonidele mõtlema," lisas Kemp. “Siiani on robotiehitajad mõelnud peamiselt sellele, kuidas robot oma tööd võimalikult kiiresti ja ohutult teha saaks.”