Kuidas pandast taimetoitlane sai

Panda on tuntud rahuliku ja rahumeelse loomana, kes mälub mõtlikul ilmel bambust, ent kauges minevikus olid panda esivanemad lihatoidulised loomad ja taksonoomiliselt kuulubki panda kiskjaliste seltsi.

Toitumisharjumuse muutus võib Ameerika ja Hiina teadlaste värske uurimistöö põhjal olla geenimutatsioonis, mille tagajärjel kaotasid pandad võime liha maitset tunda ja seetõttu ka huvi liha süüa, vahendavad

ERR teadusuudised

.

Jianzhi Zhang Michigani ülikoolist ja ta kolleegid on avastanud, et geen, mis korraldab liha maitse tundmist, on pandal mitteaktiivne. See geen sisaldab informatsiooni niisuguse valkaine tootmiseks, mis toimib umami maitse retseptorina. See tähendab, võimaldab tajuda ühte põhimaitset magusa, hapu ja soolase kõrval, mida on hakatud nimetama jaapani keelest pärit sõnaga ’umami’ ja mis iseloomustab just liha.

Teadlased väidavad uurimistöö põhjal, et see geen lõpetas pandadel toimimise umbes 4,2 miljonit aastat tagasi. Fossiilide järgi on varem välja selgitatud, et pandad läksid toiduvalikul lihalt bambusele üle ajavahemikus 2-7 miljonit aastat tagasi.

Zhang oletab, et pandasid sundisid dieeti vahetama keskkonnamuutused, mille tagajärjel vähenes saakloomade arvukus. Taimetoidule ülemineku järel kaotas umami maitse geen tähtsuse ja lõpetas töö.