Kuidas öise olümpia ajal tervist säästa?

Vancouveri taliolümpia võib osutuda katsumuseks mitte ainult spotlastele, vaid ka fännidele, sest mängude reaalajas jälgimiseks tuleb ajavahe tõttu öö ja päev omavahel vahetada. Kuidas sellega toime tulla, selgitab Tartu ülikooli kliinikumi unehäirete keskuse vanemarst-õppejõud Tuuliki Hion.

Kuidas soovitate töötaval spordisõbral olümpiaülekandeid jälgida, ilma et päevarütm väga sassi ei läheks ja säiliks elementaarne töövõime?

Tegu on vahetustega tööle või vahisolekuga tööle sarnase olukorraga, kus soovitatakse lühikesi uinakuid enne ja pärast vahetust. Loodan, et tugitoolisportlaste vintske tervis on hästi vastu pidanud. Inimene talub ligi 30% unevajadusest vähesemat und lühiajaliselt rahuldavalt.

Mida soovitate tugitoolisportlasele, keda ei oota töö, kool või muud kohustused ja kes on otsustanud kahe nädala jooksul hommikuni üleval olla?

Paljud inimesed ei pea selle lühiajalise perioodi vältel magamise aega tõenäoliselt eriti valima, magavad, nagu und on. Nendele, kelle une-ärkvelolekurütm on tundlik magamisaja muutuste suhtes, soovitan sarnaseid magamise kellaaegu, endale kella helisemapanekut magamisperioodi lõpetamiseks selliselt, et une kestus oleks sama igal päeval. Pole minu pädevuses soovitada, mitu tundi peaks telerit vaatama. Unevajadus on keskmiselt 8 tundi, seepärast soovitan päevast voodisolekut mitte pikemaks venitada kui 8 tundi.

Millist ohtu kujutab tervisele äkiline päevarütmi muutus koos ohtra telekavaatamise ja magamatusega?

Inimeste taluvusvõime magamatuse suhtes on väga erinev. Tundlikumatel võib esineda väsimust- unisust, tähelepanuvõime nõrgenemist.

Millist ohtu kujutab magamata või muude unehäiretega inimene kaaskondlastele, näiteks liikluses?

Mõnevõrra erinevad unedeprivatsioon ehk sunnitud ärkveloleku tõttu uneaja vähendamine ning unetus, kus ei magata vaatamata võimaluse olemasolule. Uneapnoe ja mõned muud unehäired nagu perioodiliste jäsemeliigutuste sündroom põhjustavad kas unisust või väsimust.

Juhul kui magamatus põhjustab väsimust — kõigil vähe magajatel ei tarvitse olla päevast väsimust — või unisust, on tähelepanu kehvem ning liikluses on see ohtlikum, kui arvata osatakse, võivad tekkida mikrouned — uinutakse sekundiks-paariks. Diagnoosimata uneapnoe, muud unisust ja unehooge põhjustavad unehäired on suureks liiklusõnnetuste põhjuseks.

Milline on tõhusaim ja kõige vähem tervist kahjustav abivahend enese ärkvelhoidmiseks?

Kõige tõhusam on eelnev väike uinak. Kohvi annus ei peaks ületama kolme kruusi päevas. Spordisõpra hoiab kindlasti ärkvel ekraanil toimuv.

Kui pikk on minimaalne uneaeg ööpäevas, mida keskmine organism kahe nädala vältel välja kannatab?

Inimeste tundlikkus on erinev. Tõenäoliselt on palju inimesi, kes elavad püsivas unedeprivatsioonis kergelt häiritud toimetulekuvõimega 5-6 tunniga ööpäevas.

Kas on tehtud uuringuid, kui palju magamatus või unehäired võivad inimese eluiga lühendada?

Unetus on väga levinud probleem. Erinevatel põhjustel püsiv unetus esineb umbes 10% inimestest tasemel, mis põhjustab päevaseid enestundehäireid. Unetus on erinevate haiguste puhul täiendav paranemist raskendav tegur ja seda peaks ravima.

Kuna ise tegelen ravimisega, ei ole otsinud uuringuid, mis inimesi lihtsalt hirmutaksid. Selliseid uuringuid on püütud teha, veenvaid ja üheseid tulemusi pole, raske on eristada ainult une komponenti muudest teguritest. Tapavad õnnetused, mis väsimuse ning magamajäämiste korral juhtuvad ning ravimata uneapnoe puhul südame- ja muud kehalised haigused, sealhulgas südame rütmihäired ja äkksurmad.

Mida peaks tegema rõõmus ja magamata spordisõber, kes ei saa pärast olümpia lõppu tavapärasesse unerütmi naasta?

Kasu võib olla mõnel ööl oma une 5 tunniga piiramisest. Üldiselt on inimene paindlik lühiajalise magamatuse suhtes ning tuleb toime lühiajaliste unerütmi muutustega. Piisakese päikesevalgust võiks päeval püüda ikkagi.