Kuidas nimetada universumi põhilist ehituskivi?

 (10)
Kuidas nimetada universumi põhilist ehituskivi?
Foto: AFP

Roos, ükspuha mis selle nimi, lõhnab alati hästi, kuid kas on vahe, kuidas subatomaarset osakest nimetatakse?

Kuu alguses nõudsid füüsikakoosoleku korraldajad, et Higgsi osakest nimetataks hoopiski BEHiks või skalaarbosoniks. See nimevahetus võib näida salajane, kuid see viitab keerulisele minevikule – ning ka eesolevatele muredele seoses selle avastaja nimetamisega, kui see üldse leitakse, vahendab Fyysika.ee.

Et seda mõista, tuleks minna 50 aastat ajas tagasi. Nagu enamike teadusavastustega, ei lahendanud massi probleemi ainult üks pea. Chicago ülikooli teadlase Yoichiro Nambu 1961. aastal esitatud töö viis ideeni, mille kohaselt massi andev väli mõjutas varast universumit, mis oli varem koosnenud vaid massitutest osakestest.

1964. aasta augustis silusid Brüsseli vaba ülikooli füüsikud Robert Brout ja François Englert (B ja E lühendis BEH) teooria üle ning publitseerisid detailse mehhanismi. Edinburghi Ülikooli teadlane Peter Higgs oli aga see, kes ennustas 1964. aastal otseselt selle osakese olemasolu, mida me praegu nimetame Higgsiks.

Need järjestikused sündmused kirjeldavad BEHi bosoni võimalust. Kuid miks siiski muuta nime sel aastal? Paljud ütlevad, et see tuleneb sellest, et Englert oli Moriondis ning et organiseerijad ei tahtnud teda ärritada. Teised koosolekul osalenud olid aga nimemuutmise ettepaneku vastu, nende hulgas näiteks Michigani Osariigi Ülikooli füüsik Wade Fisher.

Seotud lood:

Fisheri sõnul jagunevad vaidlejad nelja peamisse gruppi: Higgsi toetajad, BEHi toetajad, skalaarbosoni toetajad ning need, kes tahavad hoopiski uut nime – BEHHGKi boson. Viimane grupp, kuhu kuulub ka Fisher, tahab oma toetust avaldada teadlastele Dick Hagenile, Gerald Guralnikile ja Tom Kibble'ile, kes publitseerisid massi andmise mehhanismi 1964. aastal.

Mõned usuvad, et neid füüsikuid ei saa käsitleda Brouti, Englerti ja Higgsiga samal tasemel, sest nende artikkel ilmus hiljem. Teised vaidlevad aga, et teadusajakiri Physical Review Letters kiitis artikli heaks juba enne, kui Higgsi artikkel ilmus.

Guralnik kirjutas isegi artikli selle kohta, kuidas ta kuulis Brouti, Englerti ja Higgsi artiklist just siis, kui tema ja ta kolleegid oma artikli käsikirja ümbrikusse olid panemas. "Mitte ühtegi mõtet ega arvutust ei eemaldatud või lisatud," kirjutas Guralnik. Ainus muutus, mille nad tegid, oli viidetes – miski, mida ta nüüd kibedalt kahetseb.

Nende kolme nime kõrvale jätmist BEHi nimest peetakse mitmete poolt põlastavaks poliitiliseks väljaütluseks ning isegi veaks.

Teised viitavad aga asjakohasele viisile, millega osakesi nimetatakse. "See pole nagu elemendid, millede nimed kommitee väga hoolikalt välja valib," ütles Nobeli füüsikapreemia laureaat Steven Weinberg, kes nimetas nõrka vastasmõju kandva Z bosoni.

Varsti võibki antud küsimus jõuda Nobeli preemia kommiteeni. Paljud nimetavad 2012. aastat Higgsi aastaks – siiski ei saa Nobeli preemiat jagada rohkem kui kolme inimese vahel (Brout ei kandideeri, sest ta suri kahjuks eelmisel aastal).

Seniks aga – kas BEH jääb külge? Fisher kahtleb selles. "Higgsi bosoni nime taga on liiga palju jõudu," ütles ta. "Nobeli kommitee võib ka teisiti otsustada, kuid nemad pole ajaloolise täpsuse ainsad kohtunikud."

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.