Kuidas mullide lisamine joogi maitset muudab

 (6)
Kuidas mullide lisamine joogi maitset muudab
Foto: Andres Putting

USA teadlased on leidnud, et kihisevate jookide tarvitamine aktiveerib haput maitset tajuvaid rakke meie keelel.

Ajakirjas Science avaldatud artiklis spekuleerivad uurijad, et suutlikkus tunda gaseerituse maitset võib olla välja kujunenud selleks, et aidata inimestel vältida toiduaineid, mis on tarbimistähtaja ületanud ja hakanud käärima, vahendab uudisteportaal ABC Science.

Nende väitel osutavad hapud ja kibedad maitsed tihti toitudele, mida tuleks vältida, samas kui magus, soolane ja hõrk maitse, mida nimetatakse umamiks, on need, millest võib pigem kasu olla.

Uurimus järgneb hiljutisele teadustööle, mis tõestas, et äädikakärbsed tunnevad süsiniku maitset. Erinevalt inimestest tajuvad äädikakärbsed süsinikku julgustusena, mis näitab, et läheduses leidub vohavaid mikroorganisme.

Viimane uuring, mida juhatas San Diegos tegutseva California ülikooli doktor Jayram Chandrashekar, viidi läbi geneetiliselt modifitseeritud hiirtega.

Tajuteadur Hannah Williams Austraalias Perthis tegutsevast Curtini tehnoloogiaülikoolist ütleb, et tõenäoliselt aitab värske uurimus joogitootjatel uute toodete maitseid paremini manipuleerida.

„Küsimus on selle mõistmises, kuidas gaseeritud joogid mõjutavad meie maitsetaju,” ütleb ta. „Rakendada saame seda, mõistmaks, kust maitsed üldse tulevad.

Tihti valmistatakse uut jooki välja töötades baasvedelik, milles pole eriti gaase, ning sellega tehakse seejärel palju maitsmiskatseid. Hapususe tõttu muudab gaasi lisamine hiljem toote maitset.”

Kuid mullijooki kulistades ei adu me mitte ainult süsihappegaasi haput maitset; gaseerimisega tekitatud mullid stimuleerivad ka mitmeid muid meeli.

Näiteks võimendavad mullid jookide maitseid, kergitades selle suust ninaõõnde. Samuti mõjutavad mullid suus närve, tekitades selle, mida Williams nimetab „mulliteguriks” (ingl fizz factor).

See tähendab, et gaseeritud jook ei maitse kunagi samamoodi nagu gaasita jook, isegi kui nende algkomponendid on samad.

Williams, kes muu hulgas uurib ka veinide maitset, ütles, et see võib selgitada šampuse haput maitset.

„Tihti võib äsja šampusejoomisega algust teinud inimeste suust kuulda, et see on muude veinidega võrreldes hapu,” ütleb ta. „Maitse on sel tõesti erinev ning ma arvan, et see tuleb gaseerimisega saavutatud efektist.”