Kuidas leopard endale tähnid sai

Miks on leopardide kehad kaetud rosetikujuliste tähnidega, samas kui tiigreid kaunistavad triibud?

Kirjanik Rudyard Kipling andis mõista, et põhjuseks oli leopardi kolimine keskkonda, mis oli „täis puid ja põõsaid ning triibulisi, laigulisi, lapilisi-lopilisi varje”, ent on selles muinasloos ka terake tõtt?

Bristoli ülikooli uurijad analüüsisid märgistusi 35 metsiku kaslase külgedel mõistmaks, mis ajendab taoliste kauniste ja intrigeerivate variatsioonide evolutsiooni, ning registreerisid matemaatilise mustriarengu-mudeli toel üksikasjalisi erinevuseid kaslaste väljanägemises, vahendab ScienceDaily.

Teadlased leidsid, et eelkõige on mustrite, eriti ebaregulaarsete või keeruliste mustritega kaetud tiheda taimestikuga asualadel ja puude vahel elutsevad, napi valguse tingimustes aktiivsed kaslased. See annab mõista, et mustritüüpide üksikasjalised aspektid arenevad välja maskeerimise eesmärgil. Mustrite evolutsioonilise ajaloo analüüs näitab, et need võivad ilmuda ja kaduda suhteliselt kiiresti.

Samuti selgitab uurimus, miks näiteks musta värvi leopardid on tavalised, musti gepardeid aga pole olemas. Erinevalt geparditest elavad leopardid väga erinevates keskkondades ja nende käitumismustrid varieeruvad. Tänu laiale valikule keskkonnaniššidele, mida sama liigi eri isendid saavad ekspluateerida, teeb võimalikuks ebatüüpiliste värvuste ja mustrite stabiliseerumise asurkonna piires.

Ehkki leiti selge seos keskkonna ja mustrite vahel, tõstis uurimistöö esile ka mõningaid anomaaliaid. Näiteks on geparditel arenenud või säilinud täpilised mustrid hoolimata nende tugevast eelistusest avatud asualade suhtes, samas kui hulgal kaslastel, nagu borneo marmorkassil (catopuma badia) või lapikpea-kassil (rionailurus planiceps) on ühevärvilised kasukad hoolimata sellest, et need liigid eelistavad suletud keskkondi. Seni pole selge, mis taoliseid kõrvalekaldeid põhjustab.

Samuti juhtis uurimus tähelepanu sellele, kuivõrd vähestel kaslaseliikidel on püsttriibud. 35 uuritud liigist esinesid pikad vertikaaltriibud ainult tiigreil; vastupidiselt eeldusele ei seondunud sellised mustrid elukeskkonnaga rohumaadel. Samas paistab nende kasukas tiigreid väga hästi maskeerivat, mistõttu tekib küsimus, miks pole püsttriibud kaslaste ja muude imetajate juures tavalisemad.

Uurimus avaldati ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!