Kuid korgijooki enda teadmata rüübanu võib end hommikul avastada olukorrast, kus ta ei suuda viimase öö sündmustest mäletada mitte hetkeg, kirjutab Novaator.

Korgijoogi võõrastesse jookidesse tilgutajate eesmärgiks võib olla saada kerge saagina enda voodisse joogiga uimastatud neiu, kelle puhul on kindel, et ta hommikul enda vägistanu nime ega nägu enam meenutada ei suuda.

Just klubikülastajatele mõeldes asus paari aasta eest uurimistööle Gea Ovsjannikov, silme ees enda sõbrannaga juhtunu, kes kogemata oli võtnud mineraalveepudelist korraliku lonksu. Vee asemel oli pudelis korgijook.

Olemine kiskus imelikuks ning enne kokkukukkumist suutis neiu veel kiirabisse helistada. See korgijoogilonks viis ta raskes seisus haiglasse, kuid lool oli siiski õnnelik lõpp.

Korgijook, kesknärvisüsteemile mõjuv mõnuaine, tekitab väikeses koguses alkoholijoobele sarnanevat lõõgastustunnet. Suurem doos võib kaasa tuua uimasuse, tasakaaluhäired ja mälukaotuse või kerge halvatuse. Üledoseerimisel võib saabuda kooma või isegi surm

Korgijoogi mõju avaldub sõltuvalt inimesest 15 minuti kuni tunni jooksul, see kestab 3-6 tundi ja jääknähtudega tuleb maadelda kuni kümme tundi.

Korgijook, GHB - gamma-hüdroksübutaanhape on illegaalne, kuid selle koostisained on kergesti kättesaadavad ning joogi valmistamine suhteliselt lihtne.

GHB avastamisel kasutatakse maailmas Smith'i testi, kuid selle testi tööpõhimõtet ja paikapidavust oli seni maailmas üllatavalt vähe kontrollitud.

Nii võttis Ovsjannikov (ise klubis käies piirdub mahlaga, sest tuleb olla kaine autojuht) ette 56 klubides pakutavat jooki ning segas neid korgijoogiga. Sel nädalal kaitseb ta korgijoogi tuvastamise testmetoodika täpsustamise teemal Tartu Ülikooli keemiainstituudis magistrikraadi.

Tema sõnul oli eesmärke kaks: lihtsustada kriminalistide tööd ning luua selgus, mis reaktsioonid Smith'i testi käigus tegelikult toimuvad.

Smithi testis kasutatava regendi kokkusegamiseks vajalikke ainete hankimiseks ei olnud vaja eriti vaeva näha - Tartu Ülikooli keemiahoone varudes oli kõik olemas.

„Oma olemuselt on see nagu pH-test, ainult et see ei reageeri mitte pH-le endale vaid pH muutumise protsessile, mis hakkab lahuses toimuma, kui GHB ja Smith'i reagent seal kokku saavad," selgitab Ovsjannikov.

Nii on korgijoogi tuvastamine üsna lihtne: kui regent muudab joogi värvuse rohekaks, siis on joogis GHBd. Rohelise toonid võivad varieeruda rohurohelisest kuni merekarva rohekassiniseni. Kuid siiski ei ole see test täiesti universaalne.

Esimene probleem on rohelised joogid, näiteks Pisang apelsinimahlaga. Siin ei suuda keegi testi värvimuutust ära tabada.

Kui jook on väga happeline - näiteks katsetas ta värskest sidrunist pressitud mahlaga, siis ei juhtu midagi. Kuid poes müüdavate sidrunijookidega toimis test probleemideta.

Samuti tekkis raskusi tumedate jookidega. Korgijoogiga segatud Coca-Cola ja punane vein muudavad küll värvi, aga selle muutuse tabamiseks on vaja osavat silma. Likööri „Vana Tallinn" testimisel tõrkeid ei tekkinud.

Samuti ei tööta test jookidega, milles leidub piima. „Koorelikööri ei tasuks klubis tellida," ütleb Ovsjannikov.

Mure tekkis ka veega. „Olgu see siis kraanivesi või mineraalvesi, test näitas korgijoogi olemasolu ka siis, kui tegelikult oli vesi täiesti puhas. Selle häire tekitas vees leiduv vesinikkarbonaadi ioon, millel on kõrge puhverdusvõime. Aga siin aitas lihtne nipp - vett tuli muuta veidi happelisemaks," ütleb Ovsjannikov.

Ehk siis, kui korgijoogi testimise võimalused tõepoolest kunagi igaühele kättesaadavad on, siis tasuks klubist vee tellimisel alati paluda klaasi panna ka väike sidrunilõik. Siis võib testi kasutamisel olla kindel, et test näitab õigesti.