Kuidas koostatakse jalgpalliriikide edetabelit?
Riikide järjestamiseks 1990ndate alguses loodud FIFA edetabelit, nii nagu teiste alade edetabeleidki, on kritiseerinud nii spordiajakirjanikud kui ka teised eksperdid. Olgu süsteem punktide arvutamiseks milline tahes - kord on üks riik liiga kõrgel, teinekord jälle teine liiga madalal - ,virisemiseks leiab keegi alati põhjust. Ehk nagu on öelnud üks eesti spordiajakirjanik: «Tabelid ei näita tegelikult mitte midagi.» Samas ei saa isegi tema vastu vaielda, et mingi üldisema pildi sellest, millise riigi koondis mängib jalgpalli suurepäraselt ja kus tase nii hea pole, FIFA jalgpalliedetabel siiski annab, kirjutab ajakiri Tarkade Klubi.
Valem, mida edetabeli koostamiseks selle algusaegadel kasutati, oli ülilihtne. Iga võit ametlikes mängudes andis kolm, viik ühe ja kaotus null punkti. Erinevates mängudes saadud punktid liideti ja nende arvu võrreldi omavahel nagu liigatabelite koostamisel. Kuna selline punktiarvestus ei võtnud arvesse vastase tugevust, loobuti sellest 1999. aastal.
Seejärel kehtestati väga keeruline punktiarvestus, kus võeti arvesse mängu tähtsust, seda, kui tugev oli vastane, kas mängu mängiti kodus või võõrsil jne. Teatud tingimustel võisid punkte saada ka kaotajad. Süsteem aga osutus liiga keeruliseks.
2006. aastal võeti kasutusele järjekorras kolmas, praegu kehtiv edetabeli punktide arvutamise kord. Praegugi arvestatakse punktiarvestuses mitmeid erinevaid näitajaid, kuid arvutuskäik on oluliselt lihtsam ja loogilisem.
Mängude eest punktide andmiseks kasutatakse valemit:
P = M x I x T x C x 100
P tähistab punktide arvu; M mängu tulemust; I mängu tähtsust ning T ja C tähistavad vastase tugevust. Ühe mänguga võib meeskonna kontosse lisanduda maksimaalselt 2400 punkti.
Kas võit, viik või kaotus?
Tulemus (M) ei sõltu sellest, mitu väravat mängus lüüakse. Iga võit annab, nii nagu algse süsteemigi puhul, kolm silma, kaotus null ja viik ühe silma.
Milline on mängu tähtsus?
Rahvusvaheline jalgpalliassotsiatsioon (FIFA) võtab arvesse nii ametlike sõprusmängude kui kontinentaalsarjade (Euroopa meistrivõistluste, Aafrika meistrivõistluste jne) kui maailmameistrivõistluste ja nende kvalifikatsiooniturniiride tulemusi. FIFA statistika kohaselt olid pooled aastatel 2002-2006 arvesse läinud mängud sõprusmängud.
Sõprusmängude puhul on mängu tähtsuse koefitsient (I) 1; MMi või kontinentaalse sarja kvalifikatsiooniturniiri puhul 2,5; kontinentaalsarja finaalturniiri puhul 3; MMi finaalturniiri mängude puhul 4.
Kui tugev on vastane?
Vastase tugevust näitavad FIFA arvutussüsteemis kaks näitajat. Arvesse läheb, kui tugevasse konföderatsiooni (Euroopa jalgpalliassotsiatsioon UEFA, Aasia jalgpallikonföderatsioon AFC jne) meeskonnad kuuluvad, ja see, milline on vastasmeeskonna koht FIFA tabelis.
Konföderatsiooni tugevuse koefitsient on UEFA puhul 1; Lõuna-Ameerika konföderatsiooni CONMEBOL puhul 0,98; Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere riikide konföderatsiooni CONCACAF, AFC, Aafrika jalgpalliföderatsiooni CAF ja Okeaania jalgpalliföderatsiooni OFC puhul 0,85. Konföderatsioonide tugevusnäitajad pannakse paika nende liikmesmeeskondade MMi finaalturniiri tulemuste põhjal.
Arvesse läheb omavahel mängivate meeskondade konföderatsiooni tugevuskoefitsientide keskmine (C). Näiteks kui mängivad Lõuna-Ameerika meeskond Brasiilia ja Euroopa meeskond Prantsusmaa, on keskmine:
(1 + 0,98) : 2 = 0,99
Meeskonna tugevuse koefitsienti (T) arvutatakse vastase koha järgi FIFA edetabelis. Selleks lahutatakse koht tabelis kahesajast ning saadud tulemus jagatakse sajaga.
T = (200 - R) : 100
T tähistab selles valemis meeskonna tugevuse koefitsienti ja R vastase kohta edetabelis. Tabelis esimese puhul määratakse koefitsiendiks automaatselt 2 ja kui meeskond asub 150. kohal või tagapool, on selleks 0,5.
Millal mäng peeti?
Edetabelikoht leitakse nalja viimase jooksva aasta jooksul peetud mängude keskmise punktisumma põhjal. Kui meeskond on mõne jooksva aasta jooksul pidanud vähem kui viis mängu, jagatakse aasta jooksul saadud punktisumma mängude arvu asemel viiega.
Viimase aasta tulemus korrutatakse seejärel läbi 0,5ga, aastatagused punktid 0,3ga, kahe aasta tagused 0,2ga ja kolme aasta tagused 0,1ga ja liidetakse.
Tabeli koostamisel kasutatava punktisumma saamiseks tuleb seega leida aastased punktisummad:
Pa = (P1 + P2 + P3 + P4 + P5 + ... + Pn) : n
Kui n < 5, siis loetakse n-i väärtuseks 5.
Valemis tähistab Pa aastast keskmist mängudest kogutud punktisummat ja P1, P2 jne erinevatest mängudest kogutud punktisummasid.
Nüüd tuleb nelja viimase aasta keskmised punktisummad ettenähtud konstantidega läbi korrutada ja leida, kui suur on tabelis arvesse minev punktisumma:
Pt = Pa1 + 0,5Pa2 + 0,3Pa3 + 0,2Pa4
Pt tähistab tabelisse minevat punktisummat, Pa1 jooksvalt viimase 12 kuu mängudest kogutud keskmist punktisummat, Pa2 eelmise 12 kuu keskmist punktisummat, Pa3 üle-eelmise 12 kuu keskmist ja Pa4 üleüleeelmise 12 kuu keskmist.
Kuidas on Eesti FIFA tabelis oma koha saanud?
2009. aasta veebruarikuu edetabelis (avaldatud 11. veebruaril ja koostatud 5. veebruari seisuga) paiknes Eesti 265 punktiga 122. kohal. Jooksva aasta mängudest koguti punkte kaheksas mängus, kokku mängiti aasta jooksul 14 mängu (tänavu 11. veebruaril peetud Kasahstani mäng arvesse ei läinud).
Enim punkte koguti viimase 12 kuu jooksul tabeli avaldamisest viigiga Türgi vastu (468) ja võitudega Kanada (389) ning Moldova üle (372). Nelja aasta kokkuvõttes on meie tulusaimaks vastaseks olnud Läti - edetabelis 63. kohal paiknenud meeskonna vastu kogusime 2005. aastal ühe mänguga 1028 punkti.
Kui Brasiilia praegune viies koht tabelis ei muutu, on Eestil augustis nende vastu peetavas enneolematus sõpruskohtumises võimalik võidu korral koguda 576 punkti, mis võrdub pea nelja sõprusmängu võidu punktisummaga mõne tabeli tagaosas paikneva meeskonna, näiteks Andorra vastu.
Kui Eesti võitnuks 2008. aasta oktoobris toimunud MM-valikturniiri mängus maailma hetke esimest jalgpalliriiki Hispaaniat, oleks tabelisse kogutud 1500 punkti. Läinuks nii, tõusnuks Eesti edetabelis praegusest kohast hoobilt paarkümmend kohta kõrgemale.
