Kuid Saksa teadlaste poolt väljatöötatud meetodi kirjelduse järgi ei analüüsi dopinguproov sportlase vereseerumis mitte kasvuhormooni taset, vaid uurib hormooni erinevate molekulitüüpide omavahelist tasakaalu, kirjutab Novaator.

See tasakaal on võti, kuidas saada jälile kehasse süstitud sünteetilisele hormoonile.

Inimese keha toodab kasvuhormooni hGH. Ravimina on kasutusel sünteetiline kasvuhormoon rhGH, mida kasutatakse laste kasvudefektide ravis ja aidsihaigete üldseisundi parandamiseks. Seesama sünteetiline aine on illegaalselt kasutuses ka sportlaste seas, kes püüavad selle abil oma tulemusi parandada

Mullu suvel WADA heakskiidu saanud testmetoodikat kirjeldasid selle väljatöötanud Saksa teadlased esmakordselt 2009. aasta jaanuaris ajakirjas Clinical Chemistry.

Testis analüüsitakse erinevate molekulitüüpide ehk isovormide tasakaalu vereseerumis. Eeldatakse, et inimese kehas valitseb loomulikult leiduva kasvuhormooni puhul erinevate isovormide vahel kindel ja stabiilne tasakaal.

Kasvuhormooni tarvitamine on doping ning avastamismeetod põhineb asjaolul, et sünteetilise kasvuhormooni kehasse süstimisel on tegu ainult ühega neist eri molekulidest (22-KDa). Hormoonisüsti järel ei suurene mitte ainult selle isovormi hulk veres, vaid väheneb ka teiste isovormide osakaal.

Kasvuhormooni dopinguks tarvitamise jäljed on verest leitavad vaid 10-36 tunni jooksul alates hormoonisüstist.

Andrus Veerpalu väitel ei ole ta dopingaineid kunagi tarvitanud.