Austraalias asuva Melbourne'i kuningliku tehnoloogiainstituudi (RMIT) teadlased leidsid, et meloodilised äratused võivad tõsta ärkvelolekutunnet, äkilised ja korduvad helinad aga tõotavad hommiku sootuks tuksi keerata ja meelegi mustaks teha.

"Kui inimene normaalselt üles ei ärka, võib ta töövõime olla häiritud kuni neli tundi ning varasemalt on leitud, et olemas on ka seos suurte õnnetustega," selgitas teadlaste rühma juhtinud Stuart McFarlane. Tema sõnul võib tunduda, et piiksumine või mõni muu häiriv äratusheli on paremini toimiv, kuid tegelikkus on katses osalenud 50 inimese põhjal kogutud andmeid vaadates hoopis vastupidine.

"See on eriti oluline teadmine inimeste jaoks, kes kohe peale ärkamist peavad töötama või olema pingelistes või ohtlikes olukordades - näiteks tuletõrjujad või piloodid," ütles McFarlane, viidates, et see, millise meloodia ja rütmiga helid kõige paremini mõjuvad, vajab aga veel jätku-uuringuid.

Töö kaasautori Adrian Dyeri sõnul ei ole keegi meist uneinertsusest ehk ärkamisprotsessiga seotud unisusest puutumata. "See uuring on oluline, kuna isegi NASA astronaudid on viidanud, et uneinertsus mõjutab nende tegevust rahvusvahelises kosmosejaamas," sõnas Dyer.

Tulevikus ongi vaja veel kaardistada, kuidas erinevad helid inimeste ärkamisele täpselt mõjuvad ja leida need helid, mis meil kõige paremini öist puhkeperioodi selja taha aitaksid jätta. "Kui me jätkame selles vallas oma teadmise parandamist, siis tõenäoliselt leiame rakendusi mitmes vallas, eriti kombineeritult unetehnoloogia ja tehisintellektiga," arvab Dyer.