Kuidas elada üle maailmalõpu-järgne pimedus
Vastus: appi tulid organismid, mis suudavad päiksevalguse naasmist oodates lülituda ümber muudele energiaallikatele, kirjutab NewScientist.
Selgitamaks välja, millised organismid võisid niinimetatud katastroofilise pimeduse perioode üle elada, hoidis Ühendkuningriigis Milton Keynesis tegutseva avatud ülikooli maa-, planetaar-, kosmose- ja astronoomiliste uuringute keskuse teadur Charles Cockell koos kolleegidega nii mage- kui merevee-eluliste mikroorganismide proove valgusest eemal kuus kuud — ehk umbes sama kaua kui võiks kesta katastroofijärgne pimedus.
Proovide hulgas oli fototroopseid organisme, mis muundavad päikesevalgust rakenduskõlbulikuks energiaks, ja miksotroopseid organisme, mis võivad tarbida nii päevavalgust kui surnud orgaanilist ainet.
Ajakirjas Astrobiology uuringu avaldanud töörühm leidis, et fototroopsetele liikidele andis pimedus ränga löögi — suurem osa isendeid hukkus. Need üksikud, kes suutsid uinuvas olekus ellu jääda, taastasid valguse naastes esialgse asurkonna.
Miksotroopsed liigid hakkasid pimeduses aga vohama ning ulatasid isegi abikäe oma valgussõltlastest suguvendadele: pärast pimendamist suutsid miksotroobid lülituda ümber energia ammutamisele surnud olenditest ja taimedest, hoides seega toitainete ringlust käigus. See parandas fototroopsete liikide taastumise määra pärast proovide viimist tagasi valguse kätte.
Tulemused näitavad, et erinevalt levinud veendumusest ei hävita katastroofiline pimedus fototroopseid organisme täielikult, ütleb Cockell. “Fotosünteetiline biosfäär on märksa jõulisem kui üldiselt eeldatakse.”
Kanadas Quebecis tegutseva Lavali üikooli veeliste ökosüsteemide teaduskonna juhataja Warwick Vincent ütleb, et “ehkki miksotroopiat kui nähtust on juba mõnda aega tuntud, on antud töö juures eriline selle kontekst — katastroofiline pimedus”.
