Thomas Michelitsch koos kolleegidega Pierre ja Marie Curie ülikoolist usuvad, et teavad mehhanismi, mis põhjustab vananemist, vahendab Novaator Technology Review uudist.

Seni on vananemise põhjustena pakutud välja kahte hüpoteesi. Esimese kohaselt reguleerivad vananemist geenid. Inimese keha pole ju lõpuks mitte midagi muud kui tööriist geenide käes, et iseennast paljundada ning järgmisse põlvkonda edasi kanduda. Meie geenide huvides ei ole sugugi see, et inimesed kaua elaksid. Seda hüpoteesi toetab fakt, et teatud geenimanipulatsioonidega on mõnede organismide (ümarusside) eluiga oluliselt pikendada suudetud.

Teine seisukoht väidab, et vananemine on keskkonnamõjude tagajärg. Vananemine on vigade kuhjumine rakulisel ja molekulaarsel tasandil, mille põhjustajaks on näiteks vabad radikaalid ja molekulide vahel tekkivad valed seostumised. Kõige laiemalt toetatakse seisukohta, et vananemisprotsessis omavad tähtsat mõju nii geenid kui ka vigade kuhjumine.

Michelitschi idee on seotud teise hüpoteesiga. Tema arvamuse kohaselt on vigade kuhjumine kindlasti vananemisega seotud, kuid see pole vananemise mehhanism. Vigade tekkimisel asub organism end parandama ning enamasti teeb ta seda väga edukalt.

Paraku lipsab aeg-ajalt sisse ka vigu. Täpselt samuti nagu geneetilises koodis ilmnevad aja jooksul mutatsioonid, mis on üheks evolutsiooni mehhanismiks. Michelitschi idee kohaselt ongi vananemine just selliste vigaste parandamiste kuhjumine pika aja jooksul.

Kui see on nii, siis on lihtne soovitada retsepti vananemisest hoidumiseks - iga hinna eest tuleb hoiduda haigustest ja vigastustest, mis nõuavad paranemisprotsessi käivitamist. Eriti ohtlikud on Michelitschi sõnul kõikvõimalikud kroonilised põletikud, mis on üheks peamiseks vigaste paranduste allikaks.