Kuidas arvutid aitavad uusi ravimeid luua ja mis on selle ohud
Nüüdisajal toimub töö enamikus edukatest ravimikontsernidest märksa tõhusamalt tänu protsessile, mida nimetatakse struktuuripõhiseks konstruktsiooniks (ingl structure-based design) ja mille teevad võimalikuks elektronarvutid.
Ravimifirmade juures töötavad teadlased mitte ainult ei avasta medikamente arvutite abiga kiiremini, vaid leiavad ka raviviise, mille peale nad muidu tõenäoliselt kunagi poleks tulnud.
Struktuuripõhine konstruktsioon mitte ainult ei kiirenda medikamentide avastamise protsessi, vaid läheneb sellele täiesti uue nurga alt.
Ravimid ründavad haigusttekitavaid valke, mis suhtlevad organismis leiduvate muude molekulidega tervistkahjustaval moel. Ravim kinnitub sellise valgu külge nagu lukku sobituv võti.
Ravimite loojad on ajast aega otsinud "võtmeid", mõtlemata eriti "lukkudele". Nad on aktiivsetele ühenditele peale sattunud kogemata, sageli suutmata hiljem veel pikka aega välja selgitada, miks nood ravimid üldse toimivad.
Neil on puudunud selge ülevaade nii "võtmetest" kui ka "lukkudest".
Arvutid suudavad aga röntgenülesvõtete abiga määrata "lukkude" kuju; seda kuju teades oskavad uurijad ise konstrueerida "võtmeid" ehk sihtotstarbeliselt modifitseeritud molekule, mis "lukkudesse" täpselt sobituvad.
Mõistagi pole see protsess lihtne, kuid arvutid aitavad seda oluliselt ladusamaks teha.
Miljonite potentsiaalsete ravimite asemel saavad teadlased nüüd keskenduda mõnesajale. Teravam fookus aitab õigeid lahendusi leida kiiremini ja väiksemate kulutuste hinnaga.
"See ei ütle meile kõike, aga annab väga häid juhtlõngu," kiitis digifarmakoloogiat ajalehele The Wall Street Journal kontserni Pfizer keemiliste uuringute osakonna juhataja Tony Wood.
Väljavaade hakata tulevikus tõhusamalt ravima paljusid haiguseid või isegi seniravimatuid tõbesid on küll põnev, kuid rumal oleks uue tehnoloogia võimalikke järelmeid ignoreerida.
Ainuüksi Ameerika Ühendriikides on rohkem kui 15 miljonit inimest retseptravimitest sõltuvuses.
Seda on kokku rohkem kui ameeriklasi, kes kuritarvitavad kokaiini, heroiini, hallutsinogeene ja toksilisi inhalante.
Samuti sureb retseptravimite tarvitamisse rohkem inimesi kui ühegi keelatud narkootikumi tõttu.
Selles valguses paistab võimalus üha uusi medikamente aina kiiremini letile tuua ohtliku õnnemänguna. Edukate uimastivõõrutusprogrammide klientuur võib turubuumi tingimustes kujuneda haldamatult arvukaks.
Olukorras, kus apteeke täidavad aina tõhusama toimega ravimid, on ettevaatuseks põhjust küllaga.
Samas kompenseerib neid muresid võimalus pakkuda aina paremat ravitoimet ning võib-olla ravida ka osa maailma kõige sandistavamatest haigustest.
