Kuidas alanud suvel rästikute ja puukidega võidelda
Igal kevadel algav puugirünnak, mis võib inimestele suuri tüsistusi kaasa tuua, kogub tuure. Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.
Puugid on mitmete ohtlike nakkushaiguste nagu puukentsefaliidi ja -borrelioosi edasikandjad. Käesoleva aasta aprillikuu seisuga registreeriti Eestis 56 puukborrelioosi juhtu, kokku on tänavu esimese nelja kuuga puukborrelioosi haigestunud 210 inimest, mida on 32 võrra rohkem kui mullu samal ajal. Puukentsefaliiti ei ole arstid tänavu avastanud.
Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Selle vastu spetsiifilist ravi pole. Entsefaliidi läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Borrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
Puuk ei ole putukas nagu kärbes, sääsk, kirp või täi, vaid ämblikulaadne ja seetõttu sugulane ämblike ja skorpionidega. Puuk on meie sega- ja lehtmetsade, puisniitude ja heinamaade tavaline elanik. Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu Eestis, ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), kes elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal.
On tavaline, et puugihammustust ei märgatagi. Selle põhjuseks on puugi vabanemine enne, kui ta avastatakse, samuti on puuki tema varasemates arengujärkudes väiksuse tõttu raske leida või ära tunda.
RÄSTIK
Harilik rästik on ainus mürkmadu Eestis. Ta on kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi, seljal silmatorkav tumedam siksakiline triip. Rästikud elavad rohustes segametsades, metsaservadel, raiesmikkudel, soodes ning veekogude kallastel. TÜ kliinikumi andmetel esineb hammustusjuhtumeid siiski sagedamini koduõuel või külavaheteel. Metsas, heinamaal või soos ollakse ilmselt ettevaatlikumad. Enim leidub rästikuid Saare-, Hiiu-, Viru-, Tartu- ja Läänemaal. Ta salvab vaid siis, kui teda puudutada ja et ta ujub ka vees, on ohustatud vees olevad inimesed.
Mürki sisaldavat sülge tootvad näärmed paiknevad rästiku ülalõuas. Nende viimajuhad avanevad hammaste põhimikul. Erituva mürgi kogus sõltub eelmisest jahist möödunud ajast. Mürk ei ole väga toksiline, seetõttu vaid üksikud rästikuhammustused lõppevad kannatanu surmaga. Umbes kolmandikul juhtudest mürki inimesse ei satugi.
Mürgi mõju inimesele saavutab maksimumi 30 min - 4 t pärast hammustust, hiljem vähenedes. Mürgi toime sõltub selle kogusest, kannatanu tervislikust seisundist ja hammustuskohast.
Kohalikud nähud rästiku hammustuse korral on erinevad. Parimal juhul on näha ainult kaks täpikujulist haavakest. Võib tekkida punetus ja paistetus hammustuse piirkonnas. See koht valutab tugevalt. Turse hammustuskohal tekib minutite kuni tunni jooksul. See saavutab maksimumi 48-72 t jooksul pärast hammustust. Võivad ilmneda vesivillid. Hammustuskohale lähedal olevad lümfisõlmed suurenevad.
Mürgi imendudes võivad tekkida muutused mitmete elundite talitlustes, näit kopsudes. Tekib iiveldus, oksendamine, peavalu, peapööritus, kõhuvalu, -lahtisus, mõnikord südamehäired. Võib kujuneda neerukahjustus. Oksendamisest ja tursetest põhjustatud vedelikukadu takistab sokki. Verevalandid ning kahjustatud kudedest vabanevad ained mõjutavad vere hüübimist ja tekitavad hemolüüsi. Osal patsientidest kannatanutel tekib kohe pärast hammustust näo, huulte või keele turse.
Mürk kui võõrvalk võib tekitada ka anafülaktilist reaktsiooni (šokk, kõriturse, bronhispasm, mis väljendub õhupuudustundes). Šoki tunnused: kahvatu nahk, kahvatu-lillakad huuled, külm higi, keha värisemine, nõrkustunne, janu, kiire ja nõrk pulss, rahutus, võib tekkida isegi teadvusetus.
Lastel ja vanuritel, kelle organismi vastupanu on väiksem, esinevad selgemalt väljendunud üldised mürgistusnähud.
Ravi
Nii kiiresti haiglasse kui vähegi võimalik! Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on mürgi tõenäoline kogus kehakaalu kohta ning raske üldseisundi oht. Et ära hoida vererõhu langust ja kollapsit (ajuveresoonte varustuse äkilisest vähenemisest tingitud mööduv teadvusetus), peab kannatanu lamama. Haige katta soojalt. Soovitatakse juua rohkesti kuuma kohvi või teed. Kannatanule võib anda hüdrokortisoonitablette, kui neid on käepärast. Kannatada saanud jäse tuleb lahastada. Viimasel aastakümnel kasutatakse vastumürki Fab-tüüpi seerumit (toodetud lambalt). Seerumravi on seda efektiivsem, mida kiiremini pärast rästikuhammustust seda alustatakse.
Allikad: Bioneer, Terviseleht
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!