Kui suur on maja ehitamisest tekkiv CO2 jalajälg?

Uued elumajad tarbivad vanadega võrreldes palju vähem energiat, kuid nende ehitamine põhjustab märkimisväärse CO2 emissiooni.

Maja ehitusel õhku paisatud süsinikdioksiidi kogus sõltub paljudest asjaoludest, loomulikult maja suurusest ning kasutatud materjalidest, vahendab Novaator The Guardiani uudist.

Suurbritannias tüüpilise kahekorruselise, kahe magamistoa ja kahe elutoaga maja ehitamisega tekib hinnanguliselt  80 tonni süsinikdioksiidi.

Briti teadlaste poolt läbi viidud uuringu käigus vaadeldi klassikalise maja renoveerimisest, lammutamisest ja uue ehitamisest või hoone muutmata jätmisest tulenevaid mõjusid kliimale.

Vaatluse alla võeti ehitiste mõju kliima muutumisele enam kui saja aasta andmete põhjal, võttes arvesse ehitamise ja hoone hooldamise poolt põhjustatavat CO2 saastet.

Nagu arvata võis, oli halvimaks variandiks hoone soojapidavuse parendamata jätmine.

Maja lammutamise ja uuesti ehitamise tulemusena tekkiva CO2 kogus oli umbes 80 tonni, mis jagunes alljärgnevalt:

seinad 60 %

puitmaterjal 14 %

torutööd 9%

põrandad 5%

kivikatus 5%

päikesepatareid 3%

muu 4%.

Kaheksakümmend tonni CO2 on päris suur kogus, see on võrdne viie pereauto poolt kuue aasta jooksul õhku paisatud süsinikdioksiidi hulgaga.

Samas võib maja püsida sada või enam aastat, mistõttu ühele aastale taandatuna on selle mõju kokkuvõttes palju väiksem ning kõigi uusehitiste energiasäästust tulenev väiksem CO2 emissioon tasub ära 15-20 aastaga.

Siiski on kõige loodusõbralikumaks lahenduseks vana maja renoveerimine, sest uuringu järgi põhjustas see kõigest kaheksa tonni süsinikdioksiidi.

Kulusid arvesse võttes osutus renoveerimine kõige praktilisemaks võimaluseks.

Väga energiasäästlike elumajade ehitusse investeerimine on väga kulukas viis CO2 emissioonide vähendamiseks.

Palju kasulikum on investeerida olemasolevate elumajade energiasäästlikumaks muutmisesse.