Kui palju peab olema Taani saarel elanikke, et selleni ehitataks sild (või tunnel)

 (37)
Kui palju peab olema Taani saarel elanikke, et selleni ehitataks sild (või tunnel)
Suure Belti silla alt mahub läbi ka kruiisilaev.Reuters / Scanpix

Taani on saarterikas riik. Saaremaast suuremaid saari on seal kolm, Hiiumaast suuremaid neli, Muhust suuremaid kümme ja Aegnast suuremaid lausa 49. Ja juba ammu on peetud vajalikuks neid ühendada sildade abil. Niisiis, ehitajad tööle ja sild püsti.

Kui võrdlusi otsida, siis Eesti saarte vahele on püsti pandud vaid üks tõsisem püsiühendus, 1896. aastaks valminud Väikese väina tamm, 3,8 kilomeetrine alaline ühendus Saaremaa ja Muhumaa vahel, millel kulgeb praegu maantee ja kunagi oli kavas sinna panna ka raudteed. Kuid see pole sild ja väina läbilõikamine tammiga on nähtavasti esile kutsunud ka tõsiseid muutusi keskkonnas. Ka Hiiumaa ja Kassari on ühendatud tammiga.

Muhumaa ja mandri vahele on küll tõsiselt kaalutud, kuid tänaseks kalevi alla pandud, kavasid rajada kas sild või tunnel. Parvlaevaühendus ületab praegu 7,1-kilomeetri laiust Suurt väina. 2011. aastal järeldati, et sild oleks odavam kui tunnel (vastavalt 340 ja 410 miljonit eurot, kuigi on ka muid numbreid näidatud), kuid samas ilmnes ka, et poliitiline tahe selleks tööks seni puudub. Kunagi, 1904. aastal ehitati Eestis küll 308-meetrine Kasari jõe raudbetoonsild, mis avamisel oli üldse Euroopa ja Venemaa pikim raudbetoonsild, kuid Eestist pole saanud tõsist sillaehitajat, kui jõgede sillad välja arvata.

Seotud lood:

Kuidas aga on lood Taanis? Igatahes mitte mädad.

Taani on lausa sunnitud sildu ehitama, Rootsiga on neil juba ühendus rajatud, Saksamaaga rajamisel, omad saared on varsti kõik juba sildadega ühendatud. Ja tähele tasub panna ennekõike seda, et Taani on pindalalt väiksem riik kui Eesti. Miljoni elaniku riigiks sai Taani 1810, praegu elab seal 5,67 miljonit. Eesti võiks ju selles tempos sajand maas olla, mitte rohkem... Kuigi Eesti saared asuvad reeglina mandrist ka kaugemal kui Taani omad.

Taani saared (küll inglisepäraste nimedega)

Suurim Taani saar on 7049-ruutkilomeetrine ja 2,2 miljoni elanikuga Sjælland, millel paikneb teatavasti ka pealinn Kopenhaagen. Ja valitsusest vaadatuna vajas see saar igal juhul püsiühendust mandriga. Esimesed sillakavandid pärinevad lausa 1850. aastatest, 1988. aastal algas ehitus tegelikult pihta. Maksumusega 21,4 miljardit Taani krooni (3,7 miljardit dollarit) oli see sillaprojekt suurimaid ehitusi Taani ajaloos. Suure Belti sild ehk Storebæltsbroen kujutab praegu endast kahest sillast ja ühest tunnelist koosnevat ühendust, millel paikneb neljarealine maantee ja kaherealine raudtee:

  • - 1994. aastal valminud Läänesild (Vestbroen) on 6,6 kilomeetrit pikk karptalasild ja ühendab Fyni saart pisikese kuid kaitsealuse Sprogø saarega, mille pindala ehituse käigus neljakordistus (nüüd 1,52 km2). Kahel paralleelsel sillal kulgeb nii raud- kui ka maantee.
  • - 1998. aastal valminud Idasild on 6,8-kilomeetrine rippsild, Sprogø ja Sjællandi vahel, võimaldades alt läbi minna ka 65 meetri kõrgustel laevadel. Sillal sõidavad autod.
  • - 1998. aastal valmis ka Idatunnel (Østtunnelen) Sprogø ja Sjællandi vahel, mis kujutab kahte paralleelselt puuritud tunnelit, kaheksa kilomeetrit pikad. Sõidavad tunnelis rongid.

Tõsiselt arutatakse Taanis ka Helsingøri - Helsingborgi tunneli ehitamist Sjællandi ja Rootsi mandriosa vahele.

Fyn on Taani suuruselt kolmas, rahvaarvult teine saar, 2988 ruutkilomeetril elava 456 000 elanikuga, suurim linn saarel on Odense. Idas on saarel seega sillaühendus Sjællandiga, läänes aga mandri ehk siis Jüüti poolsaarega kahe silla kaudu.

  • Vana Väikese Belti sild (Gamle Lillebæltsbro) ehitati juba 1929-1935 kokku 1178-meetrise sõrestiksillana, millel praegu asub kaks raudteed, kaks kitsast maanteerida ja veel jalakäijate rada silla servas.
  • Uus Väikese Belti sild (Nye Lillebæltsbro) on aga 1700-meetrine rippsild, mis võttis valmides 1970. aastal suure osa liiklusest vanalt sillalt ära. Silla all on kõrgust 44 meetrit. Sillal kulgeb mõlemas suunas kolmerealine maantee.

Taani suuruselt teine saar on siiski Nørrejyske Ø, mis asub Jüüti poolsaare põhjaotsas, ajalooliselt tuntakse seda ka nime all Vensdyssel. 4674 ruutkilomeetril elab ligi 300 000 inimest. Kuigi saart lahutab mandrist Limfjord, pole ta alati eraldi saar olnud ja mõnikord loetaksegi seda pigem poolsaare osaks. Mõistagi on saar mandriga sillaühenduses.
Kolm ühendust ühendab Aalborgi linna vastaskaldal asuva Nørresundbyga:

  • Maantee nimega Nordjyske Motorvej (E45) kulgeb fjordi alt Limfjordi tunnelis (945 m), mis valmis juba 1969.
  • Limfjordsbroen ehitati maanteesillana juba varasema pontoonsilla asemele 1933. aastaks, pikkust on 640 meetrit.
  • Ja siis ühendab kahte linna raudteesild, 403 meetrit pikk, avatud juba 1938.

Saare läänepoolses servas ühendab seda mandriga ka

  • Aggersundi sild (Aggersundbroen), 210 meetrit pikk, valminud 1942;
  • Vilsundi sild (Vilsundbroen), 382 meetrit pikk, valminud 1939, ühendab küll saart Morsi saarega; ja
  • Oddesundi sild (Oddesundbroen), 472 meetrit, valminud 1938

Morsi saar omakorda (360 km2, 21 000 elanikku) on mandriga ühendatud Sallingsundi sillaga (Sallingsundbroen), mis on 1717 meetrit pikk ja on valminud aastaks 1978.

Amager on küll vaid 96-ruutkilomeetrine saar, kuid kuna ta asub otse Kopenhaageni vastaskaldal (linn laienes saarele alles 1901), on sellel ühendus Sjællandi saarega lausa seitsme silla ja ühe tunneli kaudu. Kes Kastrupi lennujaamas viibinud, on ka sellel saarel jala maha pannud. Elanikke on (Vormsi-suurusel) saarel 192 000.

  • Kopenhaageniga ühendab saart viis maanteesilda, üks raudtee ja üks jalakäijatesild. Lisaks ka metrootunnel.

    Kopenhaageni sillad Amageri saarele. maps.google.com

  • Ja siis ei tohi muidugi unustada Taani pikimat silda, mis ühendab Amageri teiselt poolt Rootsi mandriosaga. Öresundi sild ehk Øresundsbroen on 7845-meetrine maantee- ja raudteesild, mis samuti kasutab vahepeatusena saart, nimelt tehislikult loodud Peberholmi. Ja Peberholmist Taani suunas jätkub juba neljakilomeetrise tunnelina Amageri saarele. Hind: 2,6 miljardit eurot.

Lolland on pindalalt Taani viies saar, 1245 km2, kuigi rahvast on seal oluliselt vähem, 63 000. Ühendus mandriga kulgeb küll seni Falsteri saare kaudu, millega Lollandit ühendab kaks silda ja üks tunnel.

  • Frederik IX sild (Frederik d. 9's Bro) on 295 meetrit pikk ja valmis selle kuninga auks aastal 1963.
  • Guldborgi sild (Guldborgbroen) on aga 180 meetrit pikk ja valmis juba 1934.
  • Tunnel (Guldborgsundtunnelen) on 460 meetrit pikk ja avati 1988.

Lollandile on aastaid kavandatud ka püsiühendust Saksamaaga, kuid Fehmarni Belti püsiühendus (Femern Bælt-forbindelsen), mis eeldab 18 kilomeetri pikkust tunnelit, on praeguse seisuga valmimas alles aastaks 2024.

Falster omakorda (suuruselt seitsmes saar, 514 km2, 42 000 elanikku) omab aga kahte ühendust Sjællandiga.

  • Storstrømi sild(Storstrømsbroen), 3199 m, valminud 1937 ühendab saart pisikese Masnedø saarega, sellel on aga omakorda sillaühendus (Masnedsundbroen, 201 m pikk, raudteesild valmis juba 1883) Sjællandiga.
  • Teine pisike saar, mis pakub ühendust Falsteri ja Sjællandi vahele, on Farø. Falsterist saarele ulatub 1726 meetrine lõunapoolne sild ja sellest edasi 1526-meetrine põhjapoolne sild, valminud mõlemad 1984.

Suuruselt Lollandi ja Falsteri vahele jääb veel 321-ruutkilomeetrine saar nimega Als, otse Jüütimaa servas, 52 000 elanikuga. Mandriga ühendab seda saart kaks silda:

  • Kuningas Christian X sild (Kong Christian den X's Bro), 331 m pikk, valminud 1930
  • Alssundi sild (Alssundbroen), 662 m pikk, valminud 1981.

Alles suuruselt kaheksas saar Bornholm (589 km2, 40 000 elanikku) on praegu sillata, kuna ta on palju lähemal Rootsile, kui Taanile. Ometi on juba ka reaalsed kavandid, kaevata Rootsist sinna 40-kilomeetrine raudteetunnel. Paraku poliitilist huvi 37 km kaugusel asuval Rootsil selleks ei paista olevat ja 135 km kaugusel paiknev Taani ise ka sinna ühendust paigaldama ei saa hakata. Kui võrrelda praegu saarega peetava laevaühenduse tulusid, oleks küll võimalik mõnekümne aastaga tunneli kulud tagasi teenida.

  • Niisiis, suurim saar, millel ühendust mandriga veel ei ole, on 40 000 elanikuga, aga ta pole ka alati Taani saar olnud..

Kuid sellest väiksem 14 000 elanikuga Langeland (284 km2) siiski on ühendatud mandriga

  • esiteks viib 774 m pikkune Langelandbroen (1962. aastast alateS) saarelt väikesele Siø saarekesele
  • sealt jätkub Siøsundbroen, 558 m, mis küll on osa pikemast, 1,4-kilomeetrisest tammist Tåsinge saarele (70 km2, 6200 elanikku)
  • sealt aga jätkub Svendborgsundbroen (1225 km, valminud aastaks 1966) juba Fyni saarele

Suuruselt kümnes saar, 237-ruutkilomeetrine ja ligi 10 000 elanikuga Møn omab otseühendust Sjællandiga Kuninganna Alexandrine nime kandva silla kaudu (Dronning Alexandrines Bro, 746 m pikk, valminud juba 1943)

Lisaks on Møn tammi pidi ühendatud Bogø saarega, mis omakorda on tammiga ühendatud juba mainitud Farø saarekesega Falsteri ja Sjællandi vahel.

Kui jätta kõrvale kaugel asuvad Fäärid ja Bornholm, siis rahvaarvult suurim saar Taani väinades, milleni veel silda või tunnelit rajatud ei ole, on 6300 elanikuga Ærø (88 km2, asub Langelandi ja Alsi vahel). Pindalalt on ta võrreldav meie Vormsiga, rahvaarvult läheneb küll Hiiumaale. Kuid saareelu Taanis küll hääbumas ei ole..