Kui palju inimesi osales maailmaimeks kujunenud Cheopsi püramiidi ehitamises?

 (215)
Kui palju inimesi osales maailmaimeks kujunenud Cheopsi püramiidi ehitamises?
Cheopsi püramiid (Foto: Wikipedia / Nina)

Kui palju töökäsi läks tarvis Giza suure püramiidi ehk Cheopsi (Hufu) püramiidi ehitamiseks? Tuleb välja, et sugugi mitte nii palju, kui kunagised hinnangud pakuvad.

Arvestades, et Cheopsi püramiidi valmimisest on möödas juba u 4600 aastat, tuleb tõdeda, et see on märkimisväärselt hästi säilinud.

Hulknurksel põhjal kõrguva hulktahuka-kujulise rajatise ruumala on umbes 2,6 miljonit kuupmeetrit. Püramiidi algne kõrgus koos nüüdseks kadunud püramiidioni ehk päiskiviga oli 146,6 meetrit.

Võimalik, et me ei saa kunagi teada, kuidas täpselt püramiidi ehitati, kuid siiski on võimalik teatud kindlusega öelda, kui palju inimesi selle ehitamiseks tarvis võis minna.

Alustame umbkaudu 20 aasta pikkuse ajalise piiranguga — nimelt kestis 20 aastat püramiidi ehituse algatanud (ja u aastal 2530 e.m.a. surnud) vaarao Cheopsi (Hufu) valitsusaeg.

Rohkem kui 21 sajandit pärast püramiidi valmimist sellest kirjutanud kreeka ajaloolasele Herodotosele Halikarnassosest väideti, et kuni sajast tuhandest mehest koosnevad tööliste brigaadid töötasid 20 aastat igal aastal kolm kuud järjest kestnud vahetustes.

1974. aastal kalkuleeris Saksamaal sündinud briti füüsik Kurt Mendelssohn, et tööjõu pidid moodustama 70 000 hooajatöölist ja kuni 10 000 püsitöökohaga müürseppa.

Lihtsaid füüsikareegleid appi võttes näeme, et need on tõenäoliselt väga üle hinnatud numbrid. Püramiidi potentsiaalse energia — energia, mida on vaja, et kergitada objekt maast lahti — väljaarvutamiseks piisab sellest, kui teame raskuskiirendust, objekti massi ja masskeset, mis püramiidil asub veerandi kõrgusel.

Seotud lood:

Püramiidi massi pole võimalik väga täpselt määrata, kuna see sõltub ehitamiseks kasutatud Tura lubjakivi ja mördi tihedustest.

Kui eeldame siiski, et ehitusmaterjali tihedus on keskeltläbi 2,6 tonni kuupmeetri kohta, võib kogu rajatise mass küündida u 6,75 miljoni tonnini. See tähendab, et püramiidi potentsiaalne energia on u 2,4 triljonit džauli.

70 kilo kaaluva meesterahva põhiainevahetuse alalhoidmise energiakulu on u 7,5 megadžauli päevas; pidev kehaline pingutus kergitab energiakulu vähemalt 30 protsendi võrra.

Umbes viiendik sellest suurenenud energiakulust teisendatakse kasulikuks tööks, mis teeb kokku u 450 kilodžauli päevas (võimalik on aluseks võtta ka teistsuguseid eeldusi, kuid põhimõttelisi lahknevusi need kaasa ei too).

Püramiidi potentsiaalse energia jagamine 450 kilodžauliga annab mõista, et püramiidi valmisehitamine nõudis 5,3 miljonit inim-töötundi. Eeldusel, et üks töö-aasta koosneb 300 päevast, teeb see kokku peaaegu 18 000 inimtööaastat. Kui jagame selle 20 aasta pikkuse ehitusperioodiga, tuleb välja, et vajaliku tööjõuressursi suurus võis olla u 900 meest.

Sama palju töölisi oli vaja ehituskivide paigutamiseks ja kattetahvlite silendamiseks (paljud seesmised kiviplokid jäeti viimistlemata).

Selleks, et raiuda 20 aasta jooksul 2,6 miljonit kuupmeetrit kivi, pidi projekt hõlmama u 1500 kivimurrutöölist, kes pidid töötama 300 päeva aastas ja tootma igaüks 0,25 kuupmeetrit ehituskivi. See tähendab, et kogu ehitusmeeskond võis koosneda u 3300 töölisest.

Kui liidame sellele arvule projekteerijate, korraldajate ja ülevaatajate ning transporditöötajate, tööriistaremontijate, tööliste majutamiseks ehituspaiga juurde elamute ehitamise ja nende korrashoiuga tegelevate inimeste, kokkade ning pesupesijate sama suure armee, küündib vajalike tööliste koguhulk ometi vähem kui 7000 inimeseni.

Püramiidi ehitamise perioodil oli Egiptuse Vana riigi rahvaarv 1,5–1,6 miljonit, mis tähendab, et taolise suurusega tööjõuressursi rakendamine hauakambri ehituseks ei saanud riigi majandust olulisel määral kurnata.

Kõige keerulisemaks kujunes tõenäoliselt töökorralduse organiseerimine, ehitajate järjepideva ehituskividega varustamise planeerimine ning Giza ehitusplatsil töötavatele inimestele majutuse, töörõivaste ja toitlustuse organiseerimine.

1990. aastatel kaevasid arheoloogid välja ehitustööliste kalmistu ja kahe hiljem samasse paika püstitatud püramiidi ehitamisel osalenud tööliste majutamiseks kasutatud asula hoonete vundamendid. Väljakaevamiste tulemuste põhjal saab järeldada, et asulas ei elanud rohkem kui 20 000 inimest.

Ainuüksi asjaolu, et Giza platoole rajati pärast Cheopsi püramiidi suhteliselt lühikese aja jooksul veel kaks püramiidi – üks Hufu pojale Hafrale (Chepherenile), mille ehitust alustati aastal 2520 e.m.a., teine vaarao Menkaurale, mida hakati ehitama aastal 2490 e.m.a. –, annab mõista, et muistsed egiptlased omandasid püramiidide ehitamiseks vajalikud oskused märkimisväärselt kiiresti.

Nonde massiivsete rajatiste püstitamine kujunes Vana riigi jaoks lihtsalt jadaks järjekordseteks ehitusprojektideks — ja mida rohkem nad ehitasid, seda hõlpsamalt ehitustöö sujus.

(allikas: IEEE Spectrum)