Kirjandusse jõudnud numbrid põhinevad arvutustel, mille aluseks on vaid üksikutest maailmamere osadest võetud proovid. Ookeanid on väga eriilmelised. Paljud maailmamere põhjaalad on toitainevaesed ning seal leidub vähe elusolendeid, vahendab Novaator.

Jens Kallmeyeri juhitud uurimisrühm võttis rannikutest ja saartest võimalikult kaugel asuvate merealade põhjast setteproove. Kuue aasta pikkune töö näitas, et sügavates avamere põhjas asuvates "merekõrbetes" võib bakterirakke olla sada tuhat korda vähem kui rannikupiirkondades.

Maal elutsevate mikroobide hulk on seetõttu 50–78 protsendi võrra üle hinnatud, oletas Kallmeyer.

Uute andmete põhjal tehtud arvutused näitasid, et Maa biomass on seni arvatust 10 kuni 45 protsenti väiksem.