Kui kaugele saab inimene kosmoselaevaga lennata?

 (78)
Kui kaugele saab inimene kosmoselaevaga lennata?
AP/Scanpix

Milline on vahemaa, mille tähelaevnik elu jooksul läbida saab? Tuleb välja, et miljardeid valgusaastaid. Ent tagasilennul peab ta piduritega väga ettevaatlikult ümber käima.

Sellest ajast alates, kui kosmoloogid avastasid, et universumi paisumine toimub kiirenevas tempos, on paljud juurelnud selle üle, kui suurel määral taoline fakt piiritleb seda, mida me tulevikus teleskoopidega näha saame. Universumi kaugemad piirkonnad laienevad lõpuks nii kiiresti, et sealsete objektide valgus ei jõuagi kunagi meieni, vahendab NewScientist.

Samamoodi seab tume energia - salapärane jõud, mis seda kiirendust tekitab - oma piirid ulatusele, milles inimene saab universumit uurida, väidab Austraalias New South Walesis tegutseva Sydney ülikooli teadur Juliana Kwan, kes on meie võimalike retkede pikkuse ülempiiri täpsemini paika pannud. Isegi rakettide juures, mis suudavad meid liigutada valguse kiirusest õige veidi madalama kiirusega, jätab paisumise tempo meid viimaks ikkagi maha.

Kaugeim koht, kuhu meie Päikese poolt täna väljutatud, paisumisega lootusetut võidujooksu pidav valgus jõuda võib, asub umbes 15 miljardi valgusaasta kaugusel. Kanadas Vancouveris tegutseva Briti Columbia ülikooli teadlase Jeremy Heyli varasemate arvustuste kohaselt võib ülikiire rakett selle vahemaa läbida umbes inimese eluea jooksul.

Kiirendusega üheksa meetrit sekundi ruudu kohta - mis on enam-vähem võrreldav mugava Maa gravitatsiooniga - võiks laev rännata 99 protsendi kaugusele paisumishorisondist. Hoolimata röögatust kaugusest kuluks selleks astronaudi koordinaatsüsteemis umbes 50 aastat, kuna relatiivsuse tõttu liigub aeg tema jaoks aeglasemalt kui Maal.

Kwan ja kolleegid, kelle teadustöö ilmub ajakirja Publications of the Astronomical Society of Australia järgmises numbris, on välja arvutanud, et selline reis võtaks isegi vähem aega. Kõige uuemad kosmoloogilised andmed tumeda energia ja muude parameetrite kohta lubavad oletada, et astronaudile piisaks selle vahemaa läbimiseks vaid 30 aastast.

Kuid teadlaste arvutused näitavad ka, et koju tagasi pöördumisega käivad kaasas omaette probleemid. Isegi kõige väiksemad ebaselgused tumeda energia võimsuse või universumi täieliku ainetiheduse osas võivad tingida kosmoselaeva mitmete miljonite valgusaastate pikkuse kõrvalekaldumise Maa-kursilt. Kiirenduse kahandamise alustamine vaid sekundi võrra liiga hilja tähendaks tagasiteel Linnuteest mööda kihutamist, nendib Kwan. "Põhimõtteliselt oleks selline astronaut kosmosesse eksinud."

Isegi kui astronaut suudaks õiges kohas peatuda, ootaks teda pettumus. Kodus oleks selle aja jooksul möödunud 70 miljardit aastat, Päike oleks ammuilma hävinenud ja Maa endaga kaasa võtnud ning avanev vaatepilt oleks suuremas osas lihtsalt pime.