Kui kaua on jäänud supervulkaani purskeni, mis inimkonda tõsiselt ohustab?

 (19)
Kui kaua on jäänud supervulkaani purskeni, mis inimkonda tõsiselt ohustab?
Foto: AFP

Ülisuured hiidvulkaanid on Maale külvatava potentsiaalse hävingu ulatuse poolest peaaegu sama ohtlikud kui kokkupõrge asteroidiga.

Inimkonna olemasolu reaalselt ohustavate massiivsete vulkaanide superpursete eeltingimuste kujunemine võtab aega märksa vähem kui teadlased seni arvasid, vahendab The Independent.

Supervulkaani-pursked on tohutult võimsad loodusõnnetused, mille olemust mõistetakse seni veel vähe. Maailmas eksisteerib vaid käputäis taolisi ohukoldeid, kuid ka üheainsa hiidvulkaani purske tagajärjed oleksid äärmuslikult katastroofilised.

Eeldatavasti oleks superpurset kuulda kogu planeedil. Seejärel tumeneks taevas kõikjal ja sadama hakkaks musta vihma.

Maale tekitatavate potentsiaalsete kahjude poolest arvatakse supervulkaane jäävat alla ainult planeedi kokkupõrkele suure asteroidiga.

Hiidvulkaane hoiavad töös tohutud magmajärved, mis maapinna all tasapisi aina kasvavad.

Varem arvati, et ühe ulatusliku purske jaoks vajaliku magma kogunemine võib võtta aega 100 000 kuni 200 000 aastat.

Ajakirjas Public Library of Science ONE hiljuti avaldatud uurimus annab nüüd aga mõista, et too protsess võib toimuda vaid tuhandete või isegi sadade aastatega.

Uurijad avastasid, et hiiglaslikud allmaa-magmajärved võivad enne plahvatamist püsida ainult mõnituhat või isegi mõnisada aastat.

Värske avastus kujutab endast äärmiselt halba uudist USA Yellowstone'i rahvuspargi jaoks, mille all umbes kümne kilomeetri sügavusel paikneb üüratu magmakamber. Kamber on alates 2004. aastast rekordilise kiirusega täitunud.

Wyomingi osariigis tegutsev rahvuspark asub otse vedela kivimi reservuaari kohal, mille läbimõõt kõrgeimas punktis — 50 kilomeetri sügavusel maapinna all — ulatub umbes 480 kilomeetrini.

Kuumade ja vedelas olekus kivimite kuhjumine algab aga juba 650 km allpool maapinda.

Kiirkeedupoti kaant meenutava Yellowstone'i kaldeera tekitas vulkaani viimatine superpurse 600 000 aastat tagasi. Teadlased usuvad, et uus purse võib toimuda juba kõige lähemas tulevikus.

Viimase 2,1 miljoni aasta jooksul on Yellowstone'i supervulkaan pursanud kokku kolm korda. Kõige hiljutisem superpurse leidis 74 000 aastat tagasi aset Sumatra saarel paigas, kus praegu paikneb Toba järv.

Toonane purse, mis oli 1980. aastal USAs aset leidnud Saint Helensi vulkaanipurskest kümme tuhat korda võimsam, tõi kaasa ülemaailmse katastroofi.

Tennessee osariigis Nashville'is tegutseva Vanderbilti ülikooli teadlane dr Guilherme Gualda kommenteeris: "Meie uurimus annab mõista, et moodustumisjärgus on nood äärmiselt suured magmalombid väga ebastabiilsed ega püsi eriti kaua purskamata.

Tõik, et magmakogumi kujunemise protsess toimub ajaloolisel, mitte geoloogilisel ajaskaalal, muudab kogu probleemi olemust täielikult."

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.