Hiljutised avastused on seda piiri aga kaugemale nihutanud. Näiteks TÜ teadlaste uuring nimetas antikehade kestvuseks vähemalt kuus kuud.

The New York Times avaldas aga pikema loo veel teadusajakirjas ilmumata ja eelretsenseerimata uuringust, mille väitel võib immuunsus kesta aastaid – isegi aastakümneid! Artikkel väidab, et see on põhjalikem uuring, mis koroonaimmuunsuse kohta seni ilmunud.

Uuringus osales 185 COVID-19-st paranenud meest ja naist vanustes 19–81 – neist 43% mehed, 57% naised – kellest enamikul esines haiguse ajal vaid kergeid vaevusi.

Teadlased jälgisid inimese immuunsüsteemi nelja osa – antikehad, vajadusel neid juurde tootvad B-rakud ja nakatunud rakke tapvad kaht tüüpi T-rakud.

Selgus, et:

  • haiguse põdemisest tekkivad antikehad on vastupidavad, isegi 6–8 kuud pärast nakatumist vähenes nende hulk üsna vähe (uuritud patsientide antikehade hulgas oli siiski koguni 200-kordseid erinevusi!)
  • T-rakkude hulk jäi sisuliselt samaks
  • B-rakke tekkis aga sama aja jooksul üllataval kombel juurde, millele praegu puudub mõjuv seletus

Pikaajalise immuunsuse tekkimine COVID-19 põdemise järel pole tegelikult üllatav, kui arvestada, et seda on täheldatud teistegi koroonaviiruste puhul. Nature'is ilmunud uuring kirjeldab, et SARSi põdenu kehasse jäi sellevastane kaitse isegi 17 aastaks.

USAs asuva Arizona ülikooli immunoloog Deepta Bhattacharya kommenteerib teemat: „Kõik need [SARS-CoV-2 immuunsuse] uuringud joonistavad üldiselt sama pildi – kui esimesed paar kriitilist nädalat möödas, on keha vastus haigusele üsna tavapärane.” Kauakestvas immuunvastuses kindlale patogeenile polegi midagi ebatavalist.

Mõned uuringus osalenud siiski pikaajalist koroonaimmuunsust ei saanud, mis võib sõltuda viiruse hulgast, millega nad kokku puutusid. Selliseid erandjuhte aitavad aga usutavasti kompenseerida tulevased vaktsiinid.

Inimestele tekitab muret ka see, et koroona-antikehade hulk kehas ajapikku üldse langeb ning võib mõne kuuga isegi nulli langeda. Aga see on inimorganismi talituse normaalne osa. Pealekauba on antikehad ainult üks osa immuunsüsteemist, viirust „mäletavad” immuunrakud mängivad tõsisema (korduv)haigestumise ennetamisel tähtsamat rolli.

Igatahes on siinkirjeldatud uuring alles esimene, mis COVID-19 immuunsust nii põhjalikult uurib. Selle järgi on veel võimatu ennustada, kaua kellegi immuunsus püsib, sest pole kindel, kui palju milliseid immuunsüsteemi rakke selleks täpselt vaja on. Sama tõdevad ka loo alguses viidatud TÜ teadlased.

Esmased uuringud viitavad, et tegelikult võib immuunsuse püsimiseks piisata üsna väikesest kogusest antikehadest või T- ja B-rakkudest kehas.