Kristlikud arheoloogid: Noa laev on leitud!

Hiina ja Türgi kristlikest arheoloogidest koosnev meeskond väidab, et nad on leidnud Ararati mäe tipu lähistelt lume ja vulkaanilise räbu alt Noa laeva jäänused — seitse suurt puitkonstruktsiooni.

„Pole päris sada protsenti kindel et see ongi Noa laev, aga me arvame, et 99,9 protsenti on see kindel küll,” ütleb Türgis asuvat mäge uuriva 15-liikmelise fundamentalistlike kristlaste töörühmaga koostööd tegev filmirežissöör Yeung Wing-cheung.

Avastajad väitsid, et enam kui 4000 meetrit merepinnast kõrgemal asuvalt väljakaevamispaigalt teisaldatud puit pärineb umbes aastast 2800 e. m. a. Kui tegemist peakski olema legendaarse laevaga, oleks see kogu arheoloogia ajaloo tähtsaim avastus, mis kinnitaks üht kõige kuulsamat piiblilugu, vahendab The Daily Mail.

Türgi ja Hong Kongis tegutseva misjoniorganisatsiooni Noah’s Ark Ministries juures töötavatest Hiina päritolu teadlastest koosnev töörühm väitis, et tegi avastuse Ararati mäel — kuhu Noa piiblilegendi kohaselt oma laeva ankrusse heitis — mullu oktoobris.

Pressikonverentsil, mil avastusest avalikult teada anti, kuulutas teine töörühma liige Panda Lee: „Ma nägin struktuuri, mis oli konstrueeritud plankudelaadsest puidust. Iga laud oli umbes 20 cm lai. Ma nägin tappe — tõendeid raudnaelte-eelse iidse ehitustehnoloogia olemasolu kohta. Kõndisime umbes sada meetrit teisele poole. Ma nägin liustikusse tardunud murdunud puidutükke, mis olid umbes 20 meetrit pikad.”

Puitstruktuur oli jaotatud mitmeks sektsiooniks, millest mõned hõlmasid puidust talasid, kinnitasid teadurid. Ühe sektsiooni puitseinad olid siledad ka kaardus. Uurijate linastatud videofilmis on näha uksed, trepid ja naelad.

Vaata veel fotosid!

Töörühma liikmed sedastasid, et kasutatud paistab olevat küpressipuitu, ehkki piibli andmeid konstrueeriti Noa laev loodusteadlastele senitundmatust „goferipuust”.

Töörühma liikmed välistasid leiu võimaliku inimasulale viitava tõlgenduse, osutades, et tolles piirkonnas pole kunagi nii kõrgel asustuse jälgi leitud. Leiu täpset asukohta hoitakse saladuses.

Nelja aasta eest, pärast kümnendi kestnud uuringuid, väitis USA riiklik turvaanalüütik Porcher Taylor, et satelliitfotol on mäe loodenõlval näha hämmastav „anomaalia”, mida mees uskus olevat Noa laeva.

Briti arheoloog Mike Pitt ütleb siiski, et marukristlastest uurijad pole esitanud veenvaid tõendeid: “Kui 4800 aasta eest oleks aset leidnud üleujutus, mis suutis tohutusuure laeva nelja kilomeetri kõrgusele mäenõlvale kergitada, näeksime taolise uputuse kohta geoloogilisi tõendeid kogu maailmas. Ja neid ei ole olemas.”

Oxfordi ülikooli muinasajaloo lektor Nicholas Purcell nendib, et uurijate väited kujutavad endast „tavalist mõttetust”: „Kui üleujutus kattis Euraasia aastal 2800 e. m. a. 4000-meetrise veekihiga, siis kuidas said tolleks ajaks juba mitusada aastat vanad Egiptuse ja Mesopotaamia keeruka struktuuriga ühiskonnad ometi püsima jääda?”

Esimese Moosese raamatu, kristliku piibli esimese jao kohaselt käskis Noal laeva ehitada jumal, kes tahtis üleujutusega karistada patuseid. Seda pajatust peeti üldiselt tõsiasjaks kuni 19. sajandini, mil teadlased hakkasid kogu maailma katnud uputuse kohta tõendeid otsima.