Kriisiaeg ajab naise ostlema
Värske uuringu kohaselt pelutab surutis ligi pooli Ühendkuningriigi naisi. 45 protsenti leidis, et nende majanduslik olukord on halvenenud. Tervelt 75 protsenti kinnitas, et kavatseb kulutusi kärpida, vahendab LiveScience.
Ometi tunnistas 79 protsenti neist, et leevendab masendust kompulsiivse ostlemisega.
700st küsitletud naisest 40 protsenti ütles, et depressioon on hea vabandus priiskamisele. 60 protsenti pidas piisavaks põhjuseks juba "kerget emotsionaalset madalseisu".
"Seda tüüpi kulutamine ehk kompenseeriv tarbimine on üks viis tugevaid tundeid reguleerida," selgitab Hertfordshire' ülikooli professor ja tänavu kirjastatud teose "Naistemajandus" ("Sheconomics") autor Karen Pine.
Juba ammu on teada, et šoppamiskihk võtab inimeste üle võimust kas lihtsa materialismi tõttu või emotsionaalsete probleemide kompenseerimiseks. Paljud uurijad samastavad seda sõltuvusega. Mõned leiavad, et see on kaasaegses tarbimisühiskonnaks kasvavaks probleemiks.
Tõenäoliselt ei piirdu probleem ainult naistega. 2006. aastal USA-s läbi viidud uuringu kohaselt saab ainult kuus protsenti naistest liigitada kompulsiivseteks ostjateks - kuid sama kehtib 5,5 protsendi meeste kohta.
Pine väidab, et majandussurutise ajal võib seesugune kompenseeriv käitumine kujuneda valdavamaks. Samamoodi kasutavad inimesed emotsioonide reguleerimiseks uimasteid, näiteks alkoholi, selgitab Pine, kuid usub, et ostlemist rakendavad sellistel eesmärkidel üha rohkem just naised. Paradoksaalsel moel ajab rahamure naisi rohkem kulutama.
"Kui ostlemine on naistele emotsionaalne harjumus, võivad nad tunda vajadust jätkata kulutamist hoolimata majandusraskustest," räägib Pine. "Või, mis veelgi hullem, kui neil pole võimalust kulutada, võime oodata vaimse tervise häirete nagu ärevus ja masendus hüppelist kasvu."
Probleem on selles, et laristamine ei anna alati soovitud tulemust.
Umbes 25 protsenti uuringus osalenud naistest tunnistas, et nädal enne uuringu läbiviimist toime pandud ostlemismaratonid olid neisse jätnud pigem kahetsus-, süü- või häbitunde.
