Kraanivett võib südamerahus juua
“Pudelivesi ei pruugi paljudes riikides olla ohutum ega tervislikum kui kraanivesi, aga maksab kuni 1000 korda rohkem,” ütles Šveitsis baseeruv Ülemaailmne Loodusefond (WWF).
Joogivee pudeldamise tööstus teenib aastas 22 miljardit dollarit ja paljudel juhtudel ei ole erinevatel vetel muud vahet, kui et üks on ilusas pudelis, teine aga soriseb lihtlabaselt kraanist, ütles WWF.
“Tegelikult on kraanivett reguleerivaid standardeid Euroopas ja USA-s rohkem kui pudelivee tööstuse kohta käivaid,” lisatakse samas.
Maailma suurim pudelivee tootja Nestle ei soovinud raportit kommenteerida ettekäändel, et ei ole seda näinud.
WWF tunnistas siiski, et rikaste riikide kraaniveega varustajad võiksid vee maitse parandamiseks tunduvalt rohkem ära teha, sest maitse on peamine tegur, millega paljud tarbijad pudelivee ostmist põhjendavad.
Uurimuse “Pudelivesi: sotsiaalse nähtuse mõistmisest” tellis WWF Genfi ülikooli teadlaselt Catherine Ferrier’lt ja selle üheks sihiks on joogivee kvaliteedi tõstmine.
WWF-i joogiveekampaania juht Biksham Gujja ütles, et neil on kavas algatada probleemile tähelepanu juhtimiseks mõnes Euroopa riigis ühiskondliku teadlikkuse kampaania.
Tema sõnul alustatakse Šveitsist. “Siin on suurepärane joogivesi.”
Lisaks pudelivee kulukusele teeb WWF-ile muret ka vee villimise mõju keskkonnale.
Pudeliveetööstus kasutab aastas ära 1,5 miljonit tonni plastmassi, mis kahjustab keskkonda nii tootmise faasis kui ka hiljem prügina.
Ja kuna neljandik aastas ära joodavas 90 miljardist liitrist pudeliveest tarbitakse tootjamaast väljaspool, saastab veetransport atmosfääri märkimisväärse koguse kasvuhoonegaasiga.
Gujja sõnul on veega teine lugu paljudes arengumaades, kus kraanivesi ei vasta sageli tervishoiunõuetele.
