NASA on seni fantaseerinud teemal, kuidas Marsi- või Kuu-baase kohalikest mineraalidest välja printida, või siis otsinud võimalusi valmistada astronautidele toitu 3D-printerite abil. Euroopa kosmoseagentuur (ESA) tuli aga lagedale selgema plaaniga hakata ka kosmoselaevade metalldetaile printerist välja laskma, kirjutab BBC.

Amaze-projekt koondab kokku 28 institutsiooni, kes otsivad seni 20 miljoni euro eest ühiselt võimalusi valmistada kergemaid, tugevamaid ja odavamaid komponente kosmoselaevade tarbeks. Selliseid 3D-printerist tulnud metallesemeid oleks võimalik valmistada ka kujul, mida tavaline sepatöö teha ei lase. 

Londoni teadusmuuseumis avalöögi saanud Amaze esitlusel esitleti näiteks volframisulamist detaile, mis suudavad kannatada enam kui 3000-kraadist temperatuuri.

Juba praegu on katsetatud metallist ligemale kahemeetrise läbimõõduga lennukidetailide printimist, enamasti küll eksootilistest materjalidest, nagu titaan, tantaal või vanaadium.

Selline tootmine võimaldab printida detaile kiht-kihi haaval, vastavalt arvuti joonistele, nii, et ei teki peaagu üldse jäätmeid. Ka see, kui detailid prinditakse välja ühes tükis, ilma et neid painutataks või needitaks, peaks tegema detailid tugevamaks.

Järgmine eesmärk on juba printida näiteks mõni satelliit välja ühes tükis, mis säästaks selle tootmiskuludest ligemale poole.

3D-printimisel on küll mitmeid probleeme. Näiteks metalli poorsus - printimisel kipub selle sisse jääma õhumulle, ka pinnatöötlus on keeruline. Selleks, et katsetustest juba tõsisema tööstustoodanguni jõuda, on vaja ikka kõikide tööstusharude koostööd.

Kas kosmoses on võimalik sama teha?