Kosmoseteleskoop Hubble heitis pilgu tulevikku

Tähistaevast vaadates võib tunduda, et kõik püsib seal üsna kenasti paigas ja muutumatu. Tegelikult on universum pidevas liikumises ning kui vaadata tähtede liikumisi tuhandete aastate lõikes, siis paistab tähistaevas nagu kihav sipelgapesa.

Kosmoseteleskoop Hubble kogutud andmete põhjal on astronoomid pannud kokku rohkem kui 100 000 tähe liikumistrajektoorid Linnutee eredaimas kerasparves Omega Centauri, Maast 16 000 valgusaasta kaugusel, vahendab Novaator.

Ligi 2000 aasta eest kirjeldas kreeka astronoom Ptolemaios Omega Centauri täheparve, pidades seda toona siiski vaid üheks eredaks täheks. Tal polnud õrna aimugi, et ühe tähe asemel on seal parves koos ligi kümme miljonit tähte, mis kõik tiirlevad ühe gravitatsioonikeskme ümber

Aastal 1867 leidis kinnitust, et Omega Centauri on kerasparv. Linnutees leidub selliseid umbes 150.

Värske video jaoks pandi kokku Hubble teleskoobi tehtud ülesvõtted Omega Centaurist aastatest 2002 kuni 2006 ning nende andmete põhjal loodi arvutisimulatsioon sellest, mis juhtub järgmise 10 000 aasta jooksul.

“Selles parves tiirlevad kõik tähed parve keskme ümber umbes nagu mesilased ümber mesipuu, ” ütleb Baltimore’is asuva Hubble kosmoseteleskoobi instituudi astronoom Jay Anderson. “Kui need tähed  ei liiguks, leiaks nad end kõik ühel päeval sealt pilve keskmest.”

Varasematest uuringutest on teada, et kerasparve keskmes võib asuda hiiglaslik must auk, mille mass ületab Päikese massi 10 000 korda.

Värske uuring tähtede liikumistrajektooride kohta aga lükkab varasema arvamuse ümber: must auk kerasparve keskmes tõepoolest on, aga see pole sugugi nii võimas.