„Leidsime jälgi antratseenist 700 valgusaasta kaugusel asuvast pilvest, mis paikneb Perseuse tähtkujus tähe Cernis 52 suunas,” ütleb Susana Iglesias Groth Kanaari saarte astrofüüsika instituudist.

Antratseen on n-ö elueelne molekul. Selliseid orgaanilisi molekule on vaja, et saaksid tekkida aminohapped ja teised elu tekkeks hädavajalikud ühendid. Seega ongi järgmiseks sammuks teadlaste jaoks uurida, kas samast piirkonnast õnnestub leida ka aminohappeid. Lisaks antratseenile on aminohapete valmistamiseks vaja ka vett, ammoniaaki ning molekule lõhkuvat ultraviolettkiirgust, vahendab Novaator portaali Science Daily uudist.

„Kahe aasta eest avastasime samast piirkonnast naftaleeni, mis viitab, et uurimise all on elueelsete keemiliste ühendite poolest rikas tähetekkepiirkond,” ütleb Iglesias. Siiani oli antratseeni molekule leitud vaid meteoriitidest, mitte kunagi aga tähtedevahelisest kosmosest. Antratseeni oksüdeerunud vormid on elusorganismides tavalised biokeemiliselt aktiivsed põletikuvastased ained, moodustades näiteks olulise osa aaloe mahlast.

Uurimuse olulisus seisneb selles, et nüüd on tõestatud elu tekkeks vajalike keemiliste ühendite esinemine tähtedevahelised ruumis ning tõenäoliselt olid sellised ühendid olemas ka Päikesesüsteemi algusaegadel. Teadlased kasutasid andmete kogumiseks La Palma saarel ning Texases asuvaid teleskoope. Uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society.