Satelliidi ja kosmoseprügitüki kokkupõrge võib saata igas suunas laiali tuhandeid pöörlevaid prügikilde, mis omakorda võivad purustada muid satelliite, vahendab The Daily Mail.

Telesignaalid, ilmaprognoosid, globaalse positsioneerimise navigatsioonisüsteemid ja rahvusvaheline telefonside on vaid mõned teenustest, mida selline väljavaade ohustab.

Kontrollimatu ahelreaktsioon võib mõned orbiidid nii ärilistel kui sõjalistel eesmärkidel kasutuskõlbmatuks muuta, selgub märtsis USA kongressile esitatud kosmosehoiakute aruandest US Space Posture Review.

Seni avalikustamata aruande kohaselt on kosmos üha ummistunum ja konkurentsitihedam.

Pärast 53 aastat tagasi startinud esimest tehiskaaslast Sputnik-1 on inimkond orbiidile läkitanud hinnanguliselt kümneid miljoneid prügitükke, mis moodustavad tohutusuure pilve.

Planeedi ümber tiirlev praht pärineb vanadest transpordirakettidest, mahajäetud tehiskaaslastest ja ründerakettide šrapnellidest.

“Oleme juba peaaegu murdepunktis,” ütleb India raketiteadlane Bharath Gopalaswamy telekanalile Bloomberg. “Sellise hävitava jõu vastu pole võimalik kindlalt kaitsta ühtegi satelliiti.”

Hoiatus järgnes mullu aset leidnud USA sidesatelliidi ja iganenud Vene militaarsondi kokkupõrkele Siberi kohal, mis oli esimene suurem sedasorti avarii.

Kokkupõrge, mis toimus kiirusel umbes 25 000 km tunnis, tekitas 1500 tükist kosmoseprügist pilve, millest kõrvale hoidmiseks pidi oma asukohta korrigeerima rahvusvaheline kosmosejaam ISS. 2007. aastal toimunud Hiina raketikatse jättis atmosfääri ülakihtidesse 150 000 kolatükki.

Need kaks sündmust tagasid USA toetuse ÜRO väljastatud juhistele, milles nõutakse ettevõtetelt ja riikidelt, et nad teeksid prahi Maa orbiidile loopimisele lõpu.

“Kosmoses toimuvat tuleb avalikes huvides hakata reguleerima toimimisreeglistike ja seadustega. Meie käsutuses peaksid olema kõik vahendid selleks, et vältida meie elustiili segilöömist kosmoses aset leidvate üleastumiste tõttu,” ütleb ÜRO kosmoseameti Outer Space Affairs juhataja Mazlan Othman.