Kosmoseprahipilv kasvab, õnnetused sagenevad
USA kaitseministeeriumi kosmoseseirevõrgustik jälgib ööl ja päeval umbes 500 000 teadaolevat kosmoseprügi tükki — 1,3 sentimeetriste juppideni välja. Neist umbes 21 000 on suurema läbimõõduga kui 10 cm: rakettide ammendunud vaheastmed ja katkised tehiskaaslased nagu Galaxy 15.
Ka kõige tillemad kosmoseprahi tükid on ohtlikud, sest objektid Maa orbiidil liiguvad keskeltläbi kiirusega 28 000 km/h. Sellistel kiirustel oleks kahe keha kokkupõrkel katastroofilised tagajärjed.
Mullu juhtus just selline õnnetus, kui hüljatud Vene kosmosesõiduk Kosmos 2251 põrkas 790 km kõrgusel Siberi taiga kohal kokku sidesatelliidiga Iridium. Mõlemad aparaadid pudenesid pihuks ja põrmuks.
Teine sarnane juhtum leidis aset 2007. aastal, kui Hiina hävitas taotluslikult umbes 850 km kõrgusel Maa kohal tiirleva sünoptilise satelliidi, mis paiskas orbiidile suure prahipilve.
„Need kaks juhtumit on paisutanud madalal Maa orbiidil tiirlevate meie jälgitavate kehade hulka üle 60 protsendi,” osutab Houstonis tegutseva NASA Johnsoni kosmosekeskuse juhtiv teadlane orbitaalprahi alal Nicholas Johnson. „Pange tähele, et 60-protsendiline kasv toimus võrreldes kõigega, mis varasema 50 aasta vältel orbiidile kogunenud oli. Need olid väga suured, enneolematud hüpped.”
Praegu ongi kõige tihedamalt kosmoseprügiga täidetud kõrgusvööndid kahe mainitud kokkupõrke toimumise kõrgused, ütleb Johnson. Taolised avariid ja nende põhjustatud täiendused üldisele kosmilisele prahipilvele hakkavad orbiidi jätkuva ummistumise tingimustes ainult sagenema.
