Seekord ei kasutanud teadlased traditsioonilist komeedi saba pikkuse mõõtmisel põhinevat tehnikat, vaid ESA/NASA ühise kosmoseaparaadi Ulysses kogutud magnetomeetrilisi andmeid, vahendab Novaator ScienceDaily uudist.

Komeedi tuumast väljapaiskunud ioniseeritud gaasid põrkavad kokku päikesetuule ehk Päikeselt lähtuvate laetud osakestega ning pidurdavad neid oluliselt. Seeläbi tekib komeeti ümbritsev lööklaine, mida kasutatigi komeedi suuruse hindamiseks.

2007. aasta jaanuaris ja veebruaris lõikus Ulyssese teekond juhuslikult komeedi C/2006 P1 McNaughti sabaga. Varem on Ulysses kohtunud ka Hyakutake komeediga (seni pikima mõõdetud sabaga komeet) 1996. aastal. Peamiselt Päikese uurimiseks mõeldud kosmoseaparaadi missioon algas 1990. aastal.

McNaught on viimase 40 aasta heledaim komeet ning oli lõunapoolkeral selgelt nähtav ka päevavalguses. Komeedi saba suurimaks pikkuseks mõõdeti 2007. aasta algul 35 kraadi.

Kui Ulysses McNaughti sabast läbi sõitis, asus komeedi tuum juba kaugusel, mis võrdub pooleteise Maa ja Päikese vahemaaga. Seega on komeedi saba palju pikem, kui võis eeldada Maa pealt 2007. aastal teostatud vaatluste põhjal.

„Ulyssesel kulus Hyakutake sabast läbilendamiseks kõigest kaks ja pool päeva, McNaughti saba läbimine võttis aga aega lausa 18 päeva. Seega on McNaughti komeet päikesetuulele väga suureks takistuseks,” ütleb Geraint Jones Londoni ülikoolist.

McNaughti suurusest annab aimu võrdlus teiste kosmoseaparaatide ja komeedisabade kohtumistega. Kosmoseaparaat Giotto kohtus 1992. aastal komeediga Grigg-Skjellerup ning läbis selle saba kõigest poole tunniga. Komeet Halley sabast mõjutatud piirkonna läbimiseks kulus tal samuti vaid mõni tund.

Siiski tuleb antud juhul tähele panna, et komeedi suuruse all ei peeta antud juhul silmas otseselt komeedi tuuma mõõtmeid. Komeedi mõju ümbritsevale päikesetuulele sõltub komeedist ühes ajaühikus väljapaiskuva aine kogusest. „Saame öelda vaid seda, et McNaughti tuumast eraldus gaase suuremas koguses kui Hyakutake tuumast,” ütleb Jones.