45-meetrise läbimõõduga asteroid 2012 DA14, mis läheneb reedel Maale 27 000 kilomeetri kaugusele, on sellise suure taevakeha kõige lähem Maast möödumine, millest astronoomid ette on teadnud. Asteroid võib aga seejuures sisaldada 65 miljardi dollari eest kättesaadavat vett ja 130 miljardi dollari eest metalle, teatavad kosmosekaevandusfirma Deep Space Industries esindajad, vahendab Fox News.

Nad rõhutavad, et see on vaid arvamus, sest 2012 DA14 koostis ei ole täpselt teada ning selle suurust on hinnatud asteroidi heleduse järgi.

Firmal ei ole plaanis hakata 2012 DA14 kinni püüdma. Asteroidi orbiit on Maa omaga võrreldes väga kaldus, mis muudab selle püüdmise keeruliseks. Kuid taevakeha lähedalt möödumine illustreerib rikkusi, mida asteroidid endas peidavad ning mis ootavad väljakaevamist ja kasutamist, teatasid Deep Space'i esindajad.

„Kui sellenädalane külaline ei liigu sellist rada pidi, et me saaksime sellest kasu lõigata, tuleb teisi, mis seda teevad, ja me tahame olla valmis, kui nad saabuvad,“ ütles Deep Space'i juht Rick Tumlinson teisipäeval.

Deep Space Industries tahab kasutada asteroidide ressursse, et aidata inimkonnal päikesesüsteemi hõlvata. Firma kavatseb muuta asteroididel leiduva vee raketikütuseks, mida saaks odavalt ja efektiivselt kasutada Maast eemalduvate satelliitide ja kosmoselaevade liikumapanemiseks.

Asteroididel leiduvad metallid, nagu raud ja nikkel, looksid aluse kosmoses asuvale tööstusele, mis ehitaks kosmoselaevu, elupaiku inimestele ja muid planeediväliseid rajatisi.

Asja mõte on vähendada dramaatiliselt materjali hulka, mis tuleb Maalt ilmaruumi saata, sest praegu maksab ühe tonni materjali kõrgele orbiidile saatmine vähemalt kümme miljonit dollarit.

„Nende kosmosest, näiteks asteroididelt pärit varude panemine sidesatelliite ja tulevasi mehitatud Marsi-missioone teenima on võtmetähtsusega, kui me kavatseme kosmose hõlvata ja asustada,“ ütles Tumlinson.

Deep Space kavatseb 2015. aastal välja saata mitmeid robotsonde nimega Fireflies. Pärast seda kavatsetakse korraldada potentsiaalsetesse kaevanduspaikadesse proovivõtmislende ning kaevandamine ise võiks alata umbes 2020. aastal.