Kosmonautika tõuseb tuhast: täna startiv sond krahmab Venemaale Marsi esimese vallutaja au?

 (27)
Phobos-Grunt. Foto Aleksei Philippov, RIA Novosti
Phobos-Grunt. Foto Aleksei Philippov, RIA NovostiScanpix

Kolmapäeval lennutab Venemaa Marsile sondi eesmärgiga tuua kaasa tükk ühest Marsi kuust. Tegemist oleks suurriigi esimese eduka planeetidevahelise lennuga pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos pressiteate kohaselt peaks sondi nimega Phobos-Grunt kandev rakett Zenit-2SB Kasahstanist Baikonuri kosmodroomilt startima kell 00.16 Moskva aja järgi (teisipäeva õhtul kl 22.16 Eesti aja järgi).

Venelased loodavad, et seekordne lend tähistab võidukat naasmist kosmose uurimise juurde planeetidevaheliste lendude kaudu — valdkond, milles riik pole viimase kahe kümnendi vältel korda saatnud mitte midagi, samal ajal kui USA kosmosesondid on uurinud Päikesesüsteemi kaugemaid soppegi, vahendab PhysOrg.com.

Kui Phobose-Grunti lend edukaks kujuneb, aitab see loodetavasti kustutada ka mälestust Venemaa ühest hullemast kosmilisest ämbrisseastumisest — 1996. aastal Punasele planeedile suunatud, ent orbiidile küündimata ookeani plartsatanud sondist Mars-96.

Venemaa üritab meeleheitlikult säilitada superriigi mainet kosmoseuurimise vallas ning leiab endiselt innustust esimese kosmonaudi Juri Gagarini vaprast eeskujust, kelle ajaloolise lennu 50. tähtpäeva tänavu suurejooneliselt tähistati.

„Kui Phobos-Grunt lennu ülesanded täies ulatuses täidab, saab see olema maailmaklassi saavutus,“ kinnitas erialaajakirja Novosti Kosmonavtiki peatoimetaja Igor Lisov.

„Venemaa kosmoselennunduse probleemiks on olnud asjaolu, et inimesed on ära unustanud, mis maitse on võidul. Seekordse lennu ülesanne on taastada enesekindlus meie suutlikkuse ja püstitatud eesmärgi olulisuse osas,“ kõneles ta agentuurile AFP.

Lend algab ajajärgul, mil maailma kosmoseriigid on hakanud uuesti üles näitama huvi inimese võimaliku Marsile-läkitamise suhtes lähikümnendeil, võib-olla juba 2030. aastatel.

Möödunud nädalal lõpetasid 520 päeva Moskvas väldanud isolatsiooni kuus meest, kes olid osa võtnud enneolematust katsest, mille raames püüti välja selgitada Marsile-ja-tagasi-lennu võimalikke vaimseid ja füsioloogilisi mõjusid.

Isegi Nõukogude kosmonautika hiilgeaegadel ei saatnud Moskva Marsi-püüdluseid edu

Üksteise järel nurjus mitu NSVL-i Marsi-missiooni, samas kui NASA Marsi-sonde Mariner ja Viking saatis suur edu. Viimane isegi maandus Punasel planeedil.

Viimati läkitas Nõukogude Liit Marsi suunas teele kaks Phobose-nimelist sondi 1980. aastate lõpus. Esimene neist ei jõudnudki Marsi orbiidile; teisega kadus side varsti pärast kohalejõudmist.

Kõige piinlikumaks kujunes ambitsioonika sondiprojekti Mars-96 vääritu lõpp 1996. aasta novembris, mil kosmoseaparaat varsti pärast starti Vaikse ookeani kohal lagunes — sündmus, mis jäi kauaks sümboliseerima Venemaa toonase kosmoseprogrammi haletsusväärset seisukorda.

Phobose-Grunti lennu peamine eesmärk on tuua Maale tagasi kõige esimene pinnaseproov Phoboselt, suuremalt Marsi kahest kuust (millest teise nimi on Deimos).

Moskva ja Pekingi märgilise koostööprojekti raames peaks sond kohale toimetama ka Hiina tehiskaaslase Yinghuo-1, mille ülesandeks on Marsi orbiidil tiireldes seirata planeedil toimuvat.

Kui kõik sujub plaanipäraselt, jõuab Phobos-Grunt Marsini 2012. aastal ja saadab seejärel maandumismooduli 2013. aastal Phobosele, enne kui naaseb koos kogutud proovidega Maale 2014. aasta augustis.

Marsist vaid 10 000 km kaugusel tiirlevat Phobost peetakse kogu Päikesesüsteemis oma planeedile kõige lähemal paiknevaks kuuks. Teadlased loodavad, et taevakeha lähem uurimine paljastab põnevaid saladusi planeetide tekkeloo kohta.

Sondi pardale on koondatud terve hulga rahvusvahelise iseloomuga teaduskatsete läbiviimiseks vajalikud materjalid, nende hulgas USA planetoloogialiidu ettevalmistatud, pisikutega täidetud kapsel, mis peaks aitama vastata küsimusele, kuidas mikroskoopilised eluvormid pikki kosmoselende taluvad.

Phobose-Grunti lend pidi algama juba 2009. aastal, ent stardiga viivitati 2011. aastani, mil avanenud stardiaken teeb lennu tänu Maa ja Marsi vahelisele suhtelisele lähedusele tegelikult teostatavaks.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!