Kosmonaudid lendavad suvel Marsile Maalt lahkumata
Kahest eurooplasest, neljast venelasest ja ühest hiinlasest koosnev meeskond alustab sellel suvel Mars500 projekti raames Moskvas asuvas Biomeediliste Probleemide instituudis teekonda Marsile. Selleks ajaks sõelutakse hetkel programmis osalevast neljast eurooplasest välja kaks, kes reisile minna saavad. Eksperimendi eesmärgiks on testida inimpsüühhika taluvuspiire ning simuleerida logistilisi väljakutseid, mida reaalne Marsi missioon endaga kaasa tuua võib, vahendab Fyysika.ee.
Tulevase meeskonna treeningprogramm algas 24. veebruaril ning on identne ESA astronautide poolt läbitava treeninguga. Kõik kandidaadid räägivad nii inglise kui ka vene keelt ning on pädevad meditsiinis, elektroonikas ja teistel vajalikel elualadel. Pärast treeningut suletakse mehed nelja 550 kuupmeetri suurusesse muust keskkonnast hermeetilisest eraldatud kapslisse. Simulatsioon on muudetud reaalse Marsi missiooniga nii sarnaseks kui võimalik. Juhtimiskeskuse ja kapsli vahelises sidepidamises algab pärast kahte kuud 20-minutiline hilinemine, mille töös võib ilmneda ka "juhuslikke" häireid. Lisaks peab meeskond olema valmis võimalikeks hädaolukordade, näiteks päikesepursete ilmnemiseks. Viimase korral peavad nad tapva radiatsiooni eest vastavasse kaitsemoodulisse varjuma. Samuti on kosmonautide toidumenüü samasugune kui Rahvusvahelise kosmosejaama elanikel.
Teekond Marsile võtab aega 250 päeva, misjärel jaguneb meeskond kaheks. Kolm meest laskuvad "kosmoselaeva" maandumismooduliga 30 päevaks simuleeritud Marsi pinnale, kus kannavad modifitseeritud Vene päritolu Orlani kosmoseülikondi. Maale naasmine võtab aega kümme päeva vähem gravitatsiooni lisatõmbe tõttu. Nädala seitsmest päevast saavad kosmonaudid puhata kaks, muidugi juhul kui hädaolukordi ei esine.
Kaheksateistkümne kuu pikkune isolatsioonitest on 2007. aastal alanud Mars500 ekperimendi viimane otsustav osa. Esimene faas leidis aset 2007. aasta novembris, mil testiti Moskva kompleksi võimalusi ja läbiviidavaid protseduure. 2009. jätkus eksperiment 105 päeva pikkuse simulatsiooniga, kus osalesid neli venelast ning kaks Euroopa astronauti. Positiivse märgina ei esinenud selle lühikese katse jooksul mitte mingeid komplikatsioone, lisaks antakse meeskonnaliikmetele seekord eksperimendis osalemisest 260. päeval võimalus loobuda.
Alan Stern, Boulderi Edela uurimisinstituudi astronoom peab minimaalseks tõenäosust, et meeskond, arvestades valikut ja pardalolevat meelelahutust, hulluks läheb. "Ma arvan, et sa pead sellise seikluse jaoks natukene hullumeelne olema, kuid see on tervislik hullus. Ma igatsen kindlasti oma sõpru ja perekonda ning loodust ennast. Ja kindlasti ka tüdrukuid," naljatleb Diego Urbina, eksperimendis osalev 26-aastane Itaalia elektroonikainsener.
Lisaks Vene kosmoseagentuurile ja ESA-le osaleb Mars500 eksperimendis veel 12 kosmoseagentuuri, kuna on selge, et tuleviku Marsile minekut ei suuda enda kanda võtta ainult üks riik. Mehitatud Marsi missioon ei toimu aga veel aastaid, sest tänapäeval ei eksisteeri tehnoloogiat, mis võimaldaks inimesi ohutult Marsile saata ning sealt tagasi tuua. Viimastel kuudel on ameeriklased rääkinud "paindlikust strateegiast," mis tähendaks järjest keerukamate ning kaugemate mehitatud missioonide sooritamist. "Marss on aga ülim sihtkoht, kus me ühel päeval elame ja töötame," ütleb Simonetta Di Pippo, ESA mehitatud kosmoselendude direktor.
Eksperiment algab ajal, mil nii mastaapsed reaalsed kosmoselennud tunduvad olevat kaugemal kui kunagi varem. President Barack Obama tühistas eelmisel kuul NASA Kuu missiooni. Ent ESA pressiteade märgib endiselt positiivselt: "Sellel missioonil ei pruugi olla päris kosmoselennu tunnet ning hiilgust, aga see on kindlasti sama raske ja tulevikuks kogemusi pakkuv. Marsile saadetavad esimesed inimesed mäletavad kindlasti nende pioneeride tegevust."
