Kosmilised hoovused liiguvad valgusest kiiremini?
Taoline idee võib tunduda ketserlik ühe kõige elementaarsema füüsika-alase tõekspidamise valguses, mis sedastab, et valguse kiirus on kõrgeim kiirusepiirang kõigele, vahendab Space.com.
Uus ettepanek on leidnud aga mooduse hiilimaks mööda seadusest, mille kohaselt ei saa ükski mass ega teabehulk seda kiirusepiirangut ületada.
Antud juhul liigub valgusest kiirem vool oletatavasti läbi teatud kiirestipöörlevate tähtede. See põhjustaks positiivse laenguga aatomite liikumise tähes ühes suunas ning negatiivse laenguga aatomite liikumise vastassuunas. Iga osake eraldi võttes liiguks allpool valguse kiirust, liikumislaine aga läbiks tähte valgusest kiiremini.
„Antud lavastuse käigus ei rikutud ega vigastatud ühtegi füüsikaseadust,” kinnitab Los Alamose riikliku laboratooriumi uurija John Singleton. „Tegemist ei ole ulmekirjandusega; kõik toimub tegelikkuses.”
Singleton pakkus selle protsessi koos kolleeg Andrea Schmidtiga välja selgitamaks, miks mõned pulsariteks ristitud salapäraste omadustega tähed valgust kiirgavad. Nood tähed on nimelt väga tihedad, pöörlevad ülimalt kiiresti ja paiskavad endast seejuures välja umbes samasuguseid valgusekiiri nagu majakas. Kuidas pulsarid seda õigupoolest teevad, on tänini mõistatuseks olnud.
Uurijad arvavad, et pulsarite pöörlevad magnetväljad tekitavad kirjeldatud hoovust, mis tõukab laetud osakesi eri suundades, nii et tulemuseks on koondatud valguspurse.
„Usume, et suudame praktiliselt kõiki olemasolevaid vaatlusandmeid selle meetodi abil selgitada,” lubab Singleton.
Siiski on idee mõnevõrra radikaalne, seega ei eeldagi teadlased, et kõik nendega kohe nõustuma peaksid.
„Põhimõtteliselt on tegu täiesti uue lähenemisega pulsareile, nii et kuni see koduneda jõuab, koheldakse seda kahtlemata väga vaenulikult,” arvab Singleton.
Koos Schmidtiga esitlesid nad oma uurimust tänavu jaanuaris toimunud Ameerika astronoomialiidu 215. koosolekul Washingtonis.
