Müüt 1: COVID-19 viirus ei levi kuuma ja niiske kliimaga piirkondades

FAKT: Seniste tõendite põhjal võib COVID-19 viirus levitada KÕIGIS PIIRKONDADES, sealhulgas kuuma ja niiske ilmaga riikides. Olenemata kliimast, võtke igal juhul kasutusele kaitsemeetmed, kui elate või reisite piirkonda, kus teatatakse levivat COVID-19. Parim viis COVID-19 eest kaitsmiseks on käte sagedane puhastamine. Sellega kõrvaldate kätel olla võivaid viiruseid, mis võivad nakatavaid teid, kui puudutate silmi, suud või nina.

Müüt 2: Külm ilm ja lumi tapavad koroonaviirust.

FAKT: Pole mingit põhjust arvata, et külm ilm võib uue koroonaviiruse või muud haigused tappa. Inimese on püsisoojane ja tema normaalne kehatemperatuur püsib vahemikus 36,5 kuni 37 kraadi sõltumata välistemperatuurist või ilmast. Kõige tõhusam viis uue koroonaviiruse eest kaitsmiseks on käte puhastamine alkoholipõhise puhastuvahendiga hõõrudes või seebi ja veega pestes.

Müüt 3: Kuum saun ja vanni takistavad koroonaviirusesse nakatumist

FAKT: Kuuma vanni võtmine ei hoida teid COVID-19 eest. Teie normaalne kehatemperatuur püsib vahemikus 36,5 kuni 37 sõltumata sauna, vanni või dušivee temperatuurist. Tegelikult võib äärmiselt kuuma veega kuuma vanni võtmine olla isegi kahjulik, kuna see võib teid põletada. Parim viis COVID-19 eest kaitsmiseks on käte sagedane puhastamine. Sellega kõrvaldate viirused, mis võivad olla teie kätel, ja hoiate ära nakatumist, mis võib juhtuda, kui puudutate kätega seejärel silmi, suud ja nina.

Sääsk

Müüt 4: Uus koroonaviirus levib sääsehammustuste kaudu.

FAKT: siiani pole andmeid ega tõendeid selle kohta, et uut koroonaviirust võiksid levitada sääsed. Uus koroonaviirus on hingamisteede viirus, mis levib peamiselt piiskade kaudu, mis levivad nakatunud inimese köha või aevastamise tagajärjel või süljepiiskade kaudu. Enda kaitsmiseks puhastage käsi alkoholipõhise vahendiga sageli hõõrudes või pestes seebi ja veega. Samuti vältige tihedat kontakti kõigiga, kes köhivad ja aevastavad.

Küüslauk

Müüt 5: elektrilised kätekuivatid tapavad koroonaviirust.

FAKT: Ei. Kätekuivatid pole 2019-nCoV tapmisel tõhusad. Uue koroonaviiruse eest kaitsmiseks peaksite oma käsi alkoholipõhise vahendiga hõõrudes sageli puhtama või pesema neid seebi ja veega. Kui teie käed on puhastatud, peate need korralikult kuivama, kasutades selleks paberrätikuid või sooja õhu kuivatit.

Müüt 6: Kogu keha alkoholi või klooriveega ülespihustamine tapab koroonaviiruse.

FAKT: Ei. Alkoholi või kloori pihustamine kogu kehale ei tapa juba kehasse sisenenud viirusi. Selliste ainete pihustamine võib olla hoopis kahjulik nii riietele või limaskestadele (silmad, suu). Pidage meeles, et tööpindade desinfitseerimiseks võivad nii alkohol kui kloor olla kasulikud, kuid neid tuleb kasutada üksnes etiketil olevate soovituste kohaselt.

Müüt 7: Kopsupõletiku vaktsiinid kaitsevad ka uue koroonaviiruse eest.

FAKT: Ei. Kopsupõletikuvastased vaktsiinid, näiteks pneumokoki vaktsiin ja Haemophilus influenza B (Hib) tüüpi vaktsiin, ei taga kaitset uue koroonaviiruse eest. Viirus on nii uus ja erinev, et vajab oma vaktsiini. Teadlased alles üritavad välja töötada vaktsiini 2019-nCoV vastu. Samas, kuigi need vaktsiinid ei ole efektiivsed 2019-nCoV vastu, on tervise kaitsmiseks tungivalt soovitatav end vaktsineerida hingamisteede haiguste vastu.

Müüt 8: nina regulaarselt soolalahusega loputamine aitab vältida uude koroonaviirusesse nakatumist.

FAKT: Ei. Puuduvad tõendid selle kohta, et regulaarselt nina loputamine soolalahusega oleks kaitsnud inimesi uue koroonaviiruse nakatumise eest. On mõned tõendeid selle kohta, et regulaarselt soolalahusega nina loputamine võib aidata inimestel nohust kiiremini taastuda. Kuid regulaarselt nina loputamine ei ole hingamisteede infektsioonide ennetamise efektiivse vahendina tõestatud.

Müüt 9: küüslaugu söömine aitab vältida uude koroonaviirusesse nakatumist

FAKT: küüslauk on tervislik toit, millel võivad olla mõned antimikroobsed omadused. Praeguse puhangu puhul pole aga mingeid tõendeid selle kohta, et küüslaugu söömine oleks inimesi uue koroonaviiruse eest kaitsnud.

Müüt 10: antibiootikumid tapavad koroonaviirust

FAKT: ei, antibiootikumid ei tapa viirusi vaid bakterid. Uus koroonaviirus (2019-nCoV) on viirus ja seetõttu ei tohiks antibiootikume selle ennetamise ega ravivahendina kasutada. Kui olete 2019-nCoV tõttu haiglaravil, võite siiski saada antibiootikume, kuna bakteriaalne kaasinfektsioon on võimalik.

Allikas: WHO