Koroonaküttide uus võimalus: viirust kandvad inimesed eritavad spetsiifilist lõhna

 (21)
Koroonaküttide uus võimalus: viirust kandvad inimesed eritavad spetsiifilist lõhna
Finavia
  • Eesti terviseamet kaalub Vantaa eeskujul koerte kasutamist
  • Kasutusele võivad tulla koroonameetrid
  • Tartu ülikooli teadlane: viirusel endal puudub lõhn
  • Inimesed gripi- ja koroonahaigetel lõhnavahet ei tee

Koroonaküttidel on tekkinud uued väljavaated viirusekandjate kiireks tuvastamiseks, kuna haigusetekitaja hävitatud rakud asuvad eritama spetsiifilisi keemilisi ühendeid, mida on võimalik tuvastada nii hea lõhnatajuga loomade kui tehnika abi.

Helsingi ülikool oli esimene, kes teatas juba 19. mail 2020, et koerte ülitundlik lõhnataju võib osutuda murranguliseks uueks vahendiks võitluses COVID-19 vastu, kuna esimesed koolitatud neljajalgsed suutsid eristada COVID-19 patsientide uriiniproove tervete inimeste proovidest.

"Oli fantastiline näha, kui kiiresti koerad uue lõhna juurde jõudsid," ütles ülikooli uurimisgrupi juht Anna Hielm-Björkman.

Tema sõnul suudavad koerad tuvastada COVID-19 viiruse palju väiksema proovi põhjal kui testid, mida tervishoiutöötajad kasutavad. Erinevus on väga suur, kuna koer vajab viiruse tuvastamiseks ainult 10-100 molekuli, samas kui testimise seadmed vajavad 18 000 000 molekuli.

Just selle teadmise pinnalt lubas Vatnaa lennujaam alates möödunud nädalast neli koolitatud koera oma ruumidesse, et asuda katsetama koroonaviirust kandvate inimeste leidmist. Testimise käigus ei ole inimestel otsest kokkupuudet koeraga - koerad töötavad eraldi kabiinis.

Finavia

Testi andvad inimesed pühivad oma nahka testimiseks mõeldud lapiga ning panevad selle topsi sisse, mis antakse seejärel nuusutada koerale.

Orgaaniliste ühendite muster

Tartu ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar selgitas Fortele, et teadlased on selle tema kallal tegelikult tööd teinuid mitmetes Euroopa ülikoolides ning välja on püütud selgitada, mis täpsemalt lõhna eritab.

„Saksa teadlaste hiljutine uuring näitas, et treenitud koerad võivad uue koroonaviirusega nakatunud patsiente üsna hästi eristada. Spetsiifiline lõhn, mida koerad suudavad avastada, koosneb tõenäoliselt mitmete lenduvate orgaaniliste ühendite (volatile organic compounds - VOCs) kindlast mustrist," leidis professor.

Viidatud uuringu autorid tegid koertega testides seejuures väga olulise avastuse: inimsed, kelle rakke tapavad koroonaviiruse osakesed, eritavad teistsugust orgaaniliste ühendite mustrit, kui gripiviiruse põdejad.

„See annab täiendavaid viiteid ainulaadsete lenduvate orgaaniliste ühendite jäljendite olemasolule ja neid saab kasutada diagnostiliste protseduuride väljatöötamisel," kõlas teadlaste arvamus. Veelgi enam: nad ravavad, et koeri saab treenida tuvastama ka haiguse erinevaid faase - kas on inimene on lihtsal viiruse kandja või on tal kerge või raske haiguse vorm.

Päris kindel on professor Mändar aga selles, et viirustel endil lõhna ei ole.

„Erinevalt bakteritest ei ole viirustel oma ainevahetust ja seetõttu viirused ise tõenäoliselt ei lõhna. Küll aga vabanevad viirusega nakatunud keharakkudest mitmed lenduvad orgaanilised ühendid, mille mustrit koerad suudavad tuvastada," selgitas ta.

Professor Mändar juhtis tähelepanu ka teisele uuringule, mille eesmärgiks oli selgitada, kas lisaks koertele oleks võimalik selle mustri äratundmist ka masinatele "õpetada".

Nakatunud ja mittenakatunud patsientide hingeõhku analüüsiti spektromeetriga (multicapillary column coupled ion mobility spektrometry, MCC-IMS).

„Selgus, et sel viisil oli samuti võimalik nakatunud isikuid suure täpsusega tuvastada," ütles professor. „Meetod tundub üsna perspektiivsena nakatunute kiirel tuvastamisel, lisaks on analüüs patsientide jaoks mugavam."

Kas koroonakoerad ka Eestisse?

Igal juhul jälgivad koroonaviiruse tuvastamise kiire avastamise arenguid kogu maailmas ka Eesti tervisekaitseametnikud. Eriti vajalik ongi see just välismaalt tulijate operatiivseks kontrollimiseks. Põhjanaabrite poole vaadatakse tunnustusega.

„Soomes on tegemist pilootprojektiga, esimesed tulemused paistavad paljulubavad," rääkis terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp.

Tema sõnul ootab amet huviga Vantaa lennujaama projekti lõplikke tulemusi. „Kui uuring osutub edukaks, siis ei välista, et see ka meil arutlusele tuleb," märkis ta.