Koroonakütid asuvad jälgima Eesti reovett
Valitsus eraldas uuringu läbiviimiseks 868 000 eurot. Peaminister Jüri Ratase sõnul hakkab uuringut läbi viima Tartu ülikool alates augustist kuni selle aasta lõpuni.
„Uuringut on vaja just selleks, et saada eelinfot, kas see viirus on tagasi meie ühiskonnas või mitte. Peamiselt on fookuse all need kollektorid või reoveekaevud, kus elanikkond on 10 000 või rohkem," ütles Ratas.
Rahvusvaheline kogemus näitab, et reoveeproovidest on võimalik leida viiruse jälgi enne kliiniliste patsientide leidmist. Reovee seire annab varajast infot ka nakkuse piirkondliku leviku kohta.
Reoveeproove plaanitakse võtta kõigis maakonnakeskustes, lisaks veel mõnes suuremas linnas ning valitud kohtades, näiteks Tallinna lennujaamas ja sadamas, piiripunktides jms. Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes linnade reoveepuhasteid käitlevad.
Projekti eestvedajad on Tartu Ülikooli professor Tanel Tenson ning vanemteadur Veljo Kisand. Uurimisgrupp teeb koostööd professor Irja Lutsari ja professor Andres Meritsaga.
Lisaks eraldas valitsus üle 200 000 euro Tervise Arengu instituudile viiruse levikuteede täpsustamiseks geenide abil.
Seoses valmiva koroonaäpiga otsustas valitsus, et esialgu on rakendus mõeldud COVID-19 viirusega võitlemiseks, ent jäetakse võimalus ehitada rakendusi ka teiste nakkushaiguste puhul. Isikuandmeid ei hakka rakendus töötlema ning selle kasutuselevõtt on inimesele vabatahtlik. Rakenduse kasutamise vajaduse otsustab Terviseamet ning annab sellest meedia vahendusel teada.
