Kõrgharidus muutub kõikjal maailmas rakenduslikumaks
Eestis käimas olev kõrgharidusreform pole mingi eriline nähtus. Iseloomulik on aga see, et mujal maailmas eelistatakse kiiretele ühekordsetele poliitilistele aktsioonidele pikaajalisi poliitikaüleseid muutusi (kümneaastased ümberkorraldused toimuvad nii Soomes kui ka Austraalias). Meie soovime kiireid muutusi ja mõõdame aega pigem kuudes kui aastates, vahendab ERR Teadus Mati Lukase ja Jaan Tamme artiklit Õpetajate Lehes.
Ka "tasuta kõrghariduse" kontseptsioon tundub ülemaailmse kõrgharidusreformimise kontekstis üsna arusaamatu. Tavaliselt liigutakse teises suunas: kulude jagamise ja üliõpilaste finantseerimisse kaasamise suunas, sh Skandinaavia riikides, kuigi sealne konstitutsioon piirab otsese õppemaksu rakendamist.
Samas pole tegu tasulise kõrgharidusega, sest õppeteenustasud katavad õppekuludest vaid väikese osa. Kõrgharidust peetakse isiklikuks ja ühiskondlikuks hüveks, mistõttu on õppeteenustasu kogumine põhimõtteline küsimus ka seal, kus saaks vabalt lubada tõeliselt "tasuta kõrgharidust" (Singapur, Šveits).
Õppeteenustasu mõjub üliõpilastele kahtlemata distsiplineerivalt ja motiveerivalt, samas võib (võivad) riik/ettevõtted vajadusel ja vastastikkusel kokkuleppel need ka kompenseerida. Nii on vähekindlustatud ja töökatel noortel võimalik õppida tasuta, vaesematele makstakse toetusi, parimatele stipendiumi ja prioriteetsetele erialadele esitavad riigid tellimusi.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!