KORDAME ÜLE | Kümme küsimust ja vastust koroonaviiruse kohta

 (56)
Kristiine Gümnaasiumi desinfitseerimine
Kristiine Gümnaasiumi desinfitseerimineFoto: Tiit Blaat

Kõigi eestlaste huulile on täna kogunenud hulgaliselt lihtsaid küsimusi koroonapandeemia COVID-19 kohta – paneme need ritta ja proovime avalike allikate põhjal vastata.

1. Mis haigust põhjustab?

COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). Koroonaviirused on perekond viiruseid, mida on leitud nii inimestelt kui ka loomadelt, mis tavapäraselt põhjustavad kergeid hingamisteede põletikke.

Viiruse täispikk nimi on Coronavirus-2 (SARS-CoV-2). COVID-19 on viirusega seotud haigusele antud nimi. SARS-CoV-2 on uus koroonaviiruse tüvi, mida inimestel pole varem tuvastatud.

2. Kuidas haigus levib?

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu eelkõige lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha. Haige inimesega tuleks hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Viirus levib niisiis peamiselt hingamisteede tilkade kaudu, mida inimesed aevastavad, köhivad või välja hingavad. Viirus võib püsida mitu tundi ka sellistel pindadel nagu lauad ja ukse käepidemed. Just seetõttu on käte pesemine eriti vajalik! Seda eriti enne oma näo puudutamist.

Haige inimese on nakatusohtlik vähemalt nädala, kui mitte kauem. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva. Üks haige võib nakatada 2-4 inimest.

Seotud lood:

Palju küsitakse ka seda, kas ujulate kasutamine on ohutu? Vastus: kui basseinivees kasutatakse kloori, siis tapab see viiruseid ja ujumine on ohutu, samas võivad haiged köhida duširuumis ja nakatada näiteks riietusruumide uksekäepidemeid.

Koroonaviirus võib levida ka toidu kaudu, kui seda on hooletult valmistanud haigust põdev inimene.

3. Millised on COVID-19 sümptomid?

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid. Surmapõhjuseks ennekõike raske kopsupõletik ja täiskasvanute respiratoorse distressi sündroom (ARDS).

4. Kas on olemas ravi?

Spetsiifilist viirusvastast ravi pole, kuid kliinilised uuringud käivad. Siiski ägedate viirushaiguste puhul, vastupidiselt kroonilistele viirushaigustele, pole viirusvastased vahendid raskete tagajärgede vältimisel siiani väga efektiivseks osutunud.

Niisiis vaktsiini pole, kuid eile teatati kahe potentsiaalse vaktsiinikandidaadi olemasolust ning tõenäoliselt aprillis algavatest esimestest inimuuringutest. Sellel aastal vaktsiini turule vaevalt et oodata on.

Kuigi uue koronaviiruse põhjustatud haiguse jaoks pole spetsiifilist ravi, saab paljusid sümptomeid siiski ravida.

5. Mida teha, kui oled viibinud viiruse levikupiirkonnas ja 14 päeva jooksul peale reisilt saabumist on tekkinud palavik, köha või hingamisraskused?

Kontakteeru esmalt telefoni teel oma perearstiga või küsi nõu perearsti infoliinilt 1220. `
Teavita arsti oma hiljutisest viibimisest riskipiirkonnas ning Eestisse saabumisest. Sealt saad juhised, kuidas edasi käituda. Kui sinu seisund on kriitiline ja vajad hospitaliseerimist, siis kontakteeru kiirabiga numbril 112.

Viibi siseruumides ja väldi kontakte teiste inimestega. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvart), mitte paljast kätt. Kui jõuad tervishoiuasutusse, võidakse sulle anda mask. See on tervishoiutöötajate ja teiste inimeste kaitsmiseks.

6. Millised on hetkeseisuga riskipiirkonnad?

COVID-19 kõrge riskiga piirkonnad vastavalt Terviseameti riskihinnangule on Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Keskmise riskiga piirkondadeks on Saksamaa (Nordhein-Westfalen, Baden-Wuerttemberg ja Baieri liidumaa), Prantsusmaa (Auvergne-Rhône-Alpes, Bourgogne-Franche-Comté, Grand Est Hauts-de-France, Ile-de-France), Tirooli suusakuurordid Austrias, Hispaania (Madriid, Kataloonia ja Baskimaa), Jaapan, Singapur.a

7. Millal on mõtet end testida?

Seni kuni haigussümptomid ei ole avaldunud (inkubatsiooniperioodil), on nakkuse edasi kandumise risk madal. Samuti ei saa inkubatsiooniperioodil COVID-19 suhtes testida, sest labori tulemused on tõenäoliselt negatiivsed. Alles haigussümptomite ilmnemisel saab arst otsustada, lähtudes reisianamneesist ja sümptomaatikast, kas laboratoorne testimine on vajalik.

Selle nädala lõpus avaneb ka vabatahtlik tasuline testimise võimalus, selle kohta avaldame uudise lähipäevadel.

8. Mida ma saan enda kaitsmiseks teha?

Tüüpilised soovitused mitmesuguste haigustega kokkupuute ja nende leviku vähendamiseks hõlmavad käte ja hingamisteede põhihügieeni ning ohutute toidutavade järgimist ja võimaluse korral tiheda kontakti vältimist kõigiga, kellel on hingamisteede haiguste sümptomeid nagu köha ja aevastamine.

9. Kas inimestel võib olla koroonaviiruse suhtes immuunsus?

Kuna tegemist on uue viirusega, pole kellelgi eelnevat immuunsust, mis teoreetiliselt tähendab, et kogu inimpopulatsioon on potentsiaalselt vastuvõtlik COVID-19 nakkusele.

Kas immuunsus tekib pärast haiguse läbipõdemist, on teadlaste hinnangul liiga vara öelda. Viirus on eksisteerinud alles detsembri lõpust alates, kuid seniste viiruste ja koroonaviiruste põhjal võib öelda, et inimestes peaksid tekkima kaitsvad antikehad ja uusi nakatumisi ei ilmne.

Samas on Hiinast tulnud teateid inimestest, kes on haiglast vabastatud ja kelle testid on hiljem osutunud taas positiivseteks, kuid neis testides ei olda siiani kindlad. Põhiline oli aga see, et ka inimesed ei olnud enam nakkavad.

10. Kui suur on suremus?

Esialgsed leiud näitavad, et COVID-19 suremus on 20-30 tuhande inimese kohta. See on oluliselt vähem kui 2003. aasta SARSi puhang. Kuid see on palju kõrgem kui hooajalise gripi suremus.