Koprad uputavad Viimsi poolsaarel väärtmetsa

Viimastel aastatel end Viimsi poolsaare kraavides sisse seadnud koprad ei tee muret mitte ainult kohalike elanikele, vaid ka metsameestele, sest vett paisutades on nad juba hävitanud või huku äärele viinud suured metsaalad.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Harjumaa metskonna metsniku Ilmar Sirkase sõnul on Viimsi poolsaare keskmes asuva metsase tuumikala olukord paisutuste tõttu järjest kriitilisemaks muutunud, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Kobraste arvukus on selles piirkonnas aina suurenenud ning võib öelda, et tänaseks on nende tõttu löögi alla sattunud ligikaudu kolmesaja hektari jagu metsa,” ütles Sirkas, näidates kobraste tegevuse tagajärjel tekkinud kuivanud puudega metsaala.

Nimelt on koprad tõkestanud arvukate suuremate ja väiksemate tammidega poolsaare peakraavi, millesse suubub enamiku piirkonna kraavide vesi. „Üleujutuse tõttu hukkuvad nii noored kuusetaimed kui ka vanemad puud kahe-kolme aastaga, sest juurestik ei saa piisavalt hapnikku. Üleujutuste tõttu nõrgestatud puudes aga hakkavad vohama metsakahjurid, kes omakorda aitavad puude hukule kaasa,” nentis Sirkas.

Kuna agarad koprad on võimelised lõhutud tammid üheainsa ööga taas üles ehitama, pole metsameeste pidevast paisude lammutamisest seni kasu olnud. Nii olekski RMK arvates võimalik kohaliku rohevõrgustiku osaks olevat metsaala päästa, kui piirkonnas taastataks vahepeal keelu alla läinud jahipidamise võimalus.

Ühtlasi oleks RMK hinnangul jahipidamise lubamise kaudu võimalik piirata ka noort metsa kahjustavate põtrade ja metskitsede hulka. Vastava ettepaneku tegi RMK ka Harjumaa keskkonnateenistusele.

Teenistus andis küll eraldi loa piirkonnas kobraste küttimiseks, kuid üldise jahipidamise taastamist võimalikuks ei pidanud. Teenistuse looduskaitse spetsialist Andres Järve märkis, et jahipiirkonnaks saab pidada jahimaad, mille pindala on vähemalt 5000 hektarit.

„Viimsi poolsaarel tiheasustusaladest välja jäävad alad jäid jahimaade nimistust välja, kuna nende pindala on väiksem kui 5000 hektarit ning eraldatuse tõttu pole võimalik neid ka teiste jahipiirkondadega liita,” selgitas Järve. Seepärast tuleb RMK-l noorte kuuskede ja mändide kallal käivate põtrade ja kitsede jahtimiseks keskkonnateenistuselt iga kord eraldi luba küsida.

Viimsi valla keskkonnaameti juhataja Eleri Riks tõi esile, et elamualade lähetuses kimbutavad koprad eelkõige Kabelikivi ümbruses Muuga küla elanikke.

„Probleemi lahendamiseks sõl­mis vald kaks aastat tagasi lepingu Harjumaa jahindusklubiga, et nad koprad välja püüaksid. Viimane tegevus osutus ka edukaks. Aga kuna kobraste arvukus on Eestis suur, siis on nad hakanud ka Kabelikivi piirkonda tasapisi tagasi tulema,” tähendas Riks.

Metsnik Ilmar Sirkas märkis, et kopraid ei takista levimast isegi merevesi. Koprauurija Nikolai Laanetu hindas kaks aastat tagasi, et kobraste arvukus küündib 18 000 loomani. Optimaalseks peetakse 10 000 isendit.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines